•• Eesti reageeris finantskriisile mitmete maksude tõstmise ja tulumaksureformi külmutamisega. Kas Kasahstan läheb sama teed?

Järgmisel aastal jõustub uus maksukoodeks, mis vähendab oluliselt ettevõtete maksukoormust. Ettevõtete tulumaksu vähendatakse etapiviisiliselt praeguselt 30 protsendilt 15 protsendini, käibemaks väheneb 12 protsendini.

•• Kuidas te kavatsete majanduse jahtumisest ja riigi tulude vähenemisest üle saada?

Kasahstani president Nursultan Nazarbajev kinnitas tänavu suvel riikliku programmi Tee Euroopasse, mille eesmärk on aktiveerida aastail 2009–2011 kõigis valdkondades Kasahstani suhteid Euroopa riikidega. Majandussuhted püsivad siin esmatähtsad.

Samuti valmistume 2010. aastal Kasahstani eesistumiseks julgeoleku- ja koostööorganisatsioonis OSCE, kus meie esmahuviks on Euraasia mandri transiit ja transpordikoridorid, mis aitavad kaasa majanduse liberaliseerimisele, elukvaliteedi tõusule ja ühtsete väärtuste arengule.

Eesti on olnud Kasahstanile traditsiooniliselt heaks sõbraks, mistõttu loodame oma eesmärke saavutada vastastikku kasuliku koostöö kaudu.

•• Kas te tõepoolest väidate, et Kasahstan kaalub keset praegust kriisi tõsimeeli mingeid suuri investeeringuid või mastaapseid projekte?

Kasahstan kaalub Euroopas energeetika ja kütuse infrastruktuuri projektide omandamist.

Energiaga varustamine on paljude Euroopa riikide välispoliitikas esmatähtis. Kasahstani jaoks on jälle suur tähtsus energiakandjate Euroopa turule toimetamise ühtse tehnilise keti loomisel.

Transport ja logistika on Kasahstani jaoks Eestiga vaieldamatult kõige tähtsam koostöösuund. Meie ettevõtted vajavad piisava hulga kaupade liigutamiseks toimivaid ligipääsuteid Euroopa Liidu ja maailma turule. Ma räägin ennekõike naftatoodete, vilja ja metallide vedamisest läbi Eesti sadamate.

•• Kas see tähendab, et Kasahstani ettevõtetel võib olla huvi Eesti raudteede või Tallinna sadamas asuvate terminalide vastu?

Suursaadik esindab riigi välispoliitikat ja äriga tegelevad ärimehed. Meie riikide suhted on head, kuid jäävad sageli vaid viisakusvisiitide tasemele. Me ei kasuta majanduskoostöö potentsiaali täiel määral. Eelmisel aastal meie riikide vaheline kaubavahetuse maht hoopis vähenes rohkem kui kolmandiku võrra. Sellepärast pakub Kasahstanile majanduse elavdamiseks huvi ennekõike ettevõtete otsesuhete loomine.

Praegu saan esile tõsta meie maade postiteenistuste koostöös sündinud ettevõtet Elektronpost.kz. Tegemist on printimiskeskusega, mis trükib pankadele, kommunaalfirmadele ja pensionifondidele arveid ja teatisi.

•• Mis annab kasahhidele optimismi kaaluda laiahaardelisi rahvusvahelisi projekte, kui kogu maailma majandus kuivab finantskriisi mõjul?

Maailma finantskriis pole Kasahstanist jälgi jätmata mööda läinud. Me räägime likviidsuse vähenemisest, pankade reitingute kukkumisest ja seejärel majanduse reaalsektori krediteerimise mahu vähenemisest. Kuid just sellises olukorras saab riigi roll määravaks.

Kasahstan valdab kriisi ületamiseks märkimisväärseid rahvusvahelisi reserve. Meie riigivõlg ja eelarve defitsiit püsivad väga väiksed.

Oktoobris eraldas president rahvuslikust reservfondist majanduse ja finantssektori stabiliseerimiseks 10 miljardit dollarit. Suurima osa toetusest said pangad ja elamuehituse hüpoteeklaenud.

•• Kas Eesti majandus pole liiga väike, et olla partneriks tohutute ambitsioonidega Kasahstanile?

Kasahstanis jälgitakse tähelepanelikult Eesti majanduse arengut. Tänu avatusele ja konkurentsivõimele paistab Eesti investeeringuteks ühe ahvatlevama Euroopa maana.

Kasahstanis viiakse praegu ellu 2015. aastani koostatud tööstuse innovaatilise arengu kava. Selle peamine ülesanne on üles ehitada toorainetööstusest sõltumatu majandus. Me võime oma eesmärke iseloomustada mõistetega mitmekesisus, ekspordile orienteeritus ja innovaatilisus.

Kasahstani huvitab koostöö valdkondades, kus Eesti konkurentsivõime on eriti suur: transpordi- ja logistikateenused, infotehnoloogia, masinaehitus, biotehnoloogia, puidutöötlemine, elektroonikatööstus, plasti ja ehitusmaterjalide tootmine.

•• Kuidas saavad Kasahstani kaubad läbi Eesti liikuda, kui halbade suhete pärast takistab Venemaa kaubarongide Eestisse tulekut?

Maailm ei püsi paigal ja meie ülesanne on leida probleemidele lahendusi. Vahel võib tunduda, et ideid pole, kuid käed rüpes istumine meid ei aita.

Kui välisminister Urmas Paet arutas tänavu president Nursultan Nazarbajeviga meie riikide majanduskoostööd, siis räägiti Kaspia mere gaasi- ja naftajuhtme ehitamisest. Need oleksid uued liinid, mis ühendaksid Kaspia ja Balti mere piirkonna.

Kasahstan

•• Iseseisvus: 16. detsembril 1991

•• Riigijuht: president Nursultan Nazarbajev

•• Riigikeel: kasahhi

•• Pealinn: Astana

•• Elanikke: 15,4 miljonit

•• Maavarad: ühed maailma suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud, märkimisväärsed vase, söe, raua ja kulla varud