Rahvusvaheline Kaspia Torujuhtme Konsortsium alustas Tengizis toornafta pumpamist 1580 kilomeetri pikkusse torujuhtmesse, mis suundub Novorossiiskisse. Selle täitmiseks arvatakse kuluvat umbes sada päeva. Tengizi nafta esimesed kogused loodetakse Novorossiiskis tankeritesse laadida juulis.

Käesoleval aastal viib uus torujuhe maailmaturule seitse kuni kaheksa miljonit tonni Kasahstani naftat. Selle täisvõimsuseks kavandatakse aga 67 miljonit tonni aastas ehk üle 1,3 miljoni barreli päevas.

Uus torujuhe ühendab Kasahstani Venemaa kontrolli all esimest korda otseselt tähtsa meresadamaga. Väga kvaliteetseks peetav Tengizi toornafa saab seega lisaväärtuse, sest ei pea enam Vene ühises torujuhtmesüsteemis segunema Uuralist ja Siberi väljadelt tuleva toornaftaga, mida maailmaturul tuntakse nime all Uurali segu. Transporditee käikuminek annab ühtlasi märku Kasahstani kasvavast võimsusest maailma naftaturul ja kujutab mõne sealse ametiisiku arvates peaaegu Kasahstani iseseisvuse sümbolit.

Paraku kasvab torujuhtme käikuminekuga veelgi Venemaa mõju Kasahstani üle. Vene valitsus ning naftafirmad Lukoil ja Rosneft kontrollivad ühtekokku neljakümmend nelja protsenti Kaspia Torujuhtme Konsortsiumist. Tengizi ja Novorossiiski liini ametlik operaator on aga Vene torujuhtmemonopol Transneft, mis võtab endale transiiditulu. Venemaa saab seega täiendava võimaluse Kasahstani korralekutsumiseks, kui tema huve Kasahstani nafta küsimustes mingil põhjusel ei arvestata.

Teatud vastukaaluks Venemaale on lääne naftafirmade osalemine Kasahstani leiukohtade kasutuselvõtul. Tengizi naftavälja arendab ühisettevõte TengizChevron, millest pool kuulub USA kontsernile Chevron, veerand ExxonMobilile, viiendik Kasahstanile ja vaid viis protsenti Lukoili osalusega Lukarcole.

Tengizi väljas peitub oletuste kohaselt kuus kuni üheksa miljardit barrelit naftat. Kasahstan loodab lähiaastatel kasutusele võtta ka hiiglasliku, umbes kümme miljardit barrelit sisaldava Kashagani leiukoha Kaspia meres. Milline teekond valitakse sealse nafta transpordiks maailmaturule, pole esialgu veel teada. Venemaa tahaks suunata Kaspia naftat läände vaid enda torujuhtmete kaudu, USA ja Türgi pooldavad torujuhtme ehitamist Türgi Musta mere sadama Ceyhanini. Pealtvaatjaks suures mängus ei soovi jääda ka Iraan, kelle tegevusruum on siiski piiratud jahedate suhete tõttu USA-ga.