Kasemahl lubab metsamehele rahvusvaheliselt tulusat äri
Kui lumi sulab ja sinililled tärkavad, külvab metsaomanik Ando Eelmaa oma metsaaluse üle valgete plastkonteineritega. Tänavu kavatseb ta koguda suurte külmutusautodega Itaaliasse saatmiseks 30 tonni kasemahla. Eelmaa partner Rohan Italia valmistab Harjumaa kasemahlast hinnalise apteegikaubana müüdavaid eliksiire.
Eelmaa hoiab kasemahlaäri suhtes justkui stardiasendit. Kui leiduksid sobivad partnerid, oleks ta valmis looma üle-eestilise võrgustikuga kooperatiivi.
Restoranipidaja Dmitri Demjanovi sõnul võiks kasemahlal olla kulinaarias ja restoranides suur tulevik. „Eestis saaks inimene, kes suudaks kasemahlatooteid – näiteks kasesiirupit – edasi arendada, kindlasti väga rikkaks.”
Kanadalased lõid vahtramahlast maailmakuulsa vahtrasiirupi. Vaher annab mahla kasega samal ajal. Indiaanlased õpetasid Kanadase ja USA-sse rännanuid vahtramahlast vett välja aurutades kuldkollast siirupit tootma. Kui mahlast aurutatakse välja kogu vesi, jääb järele vahtrasuhkur, mis on tavalisest kristallsuhkrust kaks korda magusam.
„Kriisiajale on iseloomulik, et vaatame üha rohkem metsa poole,” lausub Demjanov. „Kasemahlast võib saada täpselt samasugune üldrahvalik jook nagu kali.”
Puhtal kujul on kasemahlal vee maitse, mistõttu peab selle müümisega kaasas käima hea lugu, samuti kindel viide päritolukohale – näiteks Saaremaa kasemahl. Nagu meelegi, peaks sinna juurde panema lisandeid aromaatsete õite näol.
Nõukogude hitt
Restorani jaoks seisab kasemahla pakkumise põhiprobleem toote rahvusvaheliselt vastuvõetavaks muutmises. Demjanovi restoranide klientidest on suurem osa välismaalased. Kuid jaapanlased võtsid veel alles mõni aasta tagasi restorani tulles oma pudelivee kaasa – nii suur oli usaldamatus Eestis pakutava vee vastu.
Nõukogude ajal oli Tartu konservitehase kasemahl paljude kaupluste mahlalettide hitt-toode. Konservitehase järeltulijas Salvestis puhutakse kord aastas kasemahla retseptiraamatult tolm maha ja vaadatakse sisse.
„Nõukogude ajal toodetud kasemahl oli tolle aja produkt,” selgitab Salvesti omanik Veljo Ipits. „Muid mahlu lihtsalt polnud saada, kasemahla tehti kohalikust toorainest sortimendi laiendamiseks.”
Nüüd takistab kasemahla tööstuslikku tootmist asjaolu, et konkureerivaid tooteid seisab lettidel ridade kaupa.
Kasemahla ei saa valmistada aasta ringi, sest toorainet saab koguda ligikaudu ühe kuu jooksul aastas. Kogumiseks läheb vaja nii töötajate kui ka metsaomanike võrgustikku, mahutite baasi ja tootmisseadmeid, mis kogu ülejäänud aasta jooksul ootaksid uut kevadet. Samuti tuleb kogu tsüklile tagada tugev kontroll.
„Me ei saa lubada, et Salvesti nime all tuleb välja toode, mille kvaliteet ja maitseomadused kõiguvad,” räägib Ipits. „Me ei saa lubada, et keegi võtab kaevust vett ja leotab selles maitse saamiseks kasehalgusid.”
Kasemahla kasuks räägib asjaolu, et iga inimene peab jooma päevas 1,5–2 liitrit vett. „Tegemist on mõnusa maitsega loodusveega, mis rikastab meid nii mikro- kui ka makroelementidega,” tõdeb Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk. „Farmakoloogiatööstusele turustades on kasemahlal suurem äriline väljavaade, sest seda saab edukalt kasutada nii loputus- kui ka lahjendusveena.”
Ando Eelmaa vihjed kasemahlaärist
•• Mahla tööstuslik kogumine muutub mõttekaks alates 10 tonnist. Selle koguse saab kätte umbkaudu ühelt metsahektarilt. Üks puu annab ligi 50 liitrit mahla, kuid on võimalikud ka kuni 200-liitrised tootmismahud.
•• Mahla kogumiseks sobib juba ligi 20 cm läbimõõduga puu. Puu jämedus pole iseenesest tähtis, sest kui jäme puu on seest mäda, ei tule ka mahla.
•• Mahla kogumine on otstarbekas kuni viis aastat enne lõppraiet, seejärel mahlakogus väheneb järsult. Tööstusliku lauajoogi tootmiseks oleks Eestis vaja koguda 300–600 tonni kasemahla.
•• Suurimad kasemahlatootjad on Venemaa ja Soome. Eesti eelis Venemaa ees oleks, et tänu Euroopa sertifitseerimissüsteemile suudame tagada kvaliteeti.
•• Kasemahlast oleks võimalik toota väga erineva maitse ja kasutusega jooke, alates lauaveest kuni isegi siidrilaadsete jookideni. Kodusele kasemahlale leiba ja rosinaid lisades saab mõnusa kihiseva joogi. Kui aga kasemahl üle käärib, kõlbab ta vaid äraviskamiseks.
•• Kasemahl paistab silma mineraalide rohkusega. Vitamiinide sisaldus on kontsentreerimata kasemahlas suhteliselt tagasihoidlik, kuid tegemist on looduslike vitamiinidega.
•• Lauajoogiks toodetud kasemahlas tuleb näha ökotoodet. Pastöriseeritud kasemahlast kaovad kõik ained, mis muudavad ta kasulikuks.
•• Liiter kasemahla võiks poes maksta 25 krooni. Kui inimesed peavad ökotoodete moega kaasas käimiseks rohkem tööd tegema, siis nende nn ökoloogiline jalajälg suureneb.
•• Kasemahl on sama tujukas nagu piim: rikneb ja võtab lihtsalt igasuguseid maitseid külge.
Kommentaar
Tarmo Noop
Tartu õlletehase A. Le Coq juht
Joon kevadel kasemahla suure mõnuga, kuid poest ei oleks ma seda iga päev küll valmis ostma. Kardan, et Eesti inimene pole valmis kasemahla aasta läbi tarbima.
Kommentaar
Iivi Saar
A-Selveri juhataja
Selver võtaks kasemahla kiire kevadise joogina kahel käel vastu. Kasemahl peaks olema just selline hooajaline tervislik jook, kuid talviseks ajaks ei pruugi ta ilma konservante lisamata säilida. Olen kasemahla tänavu juba kahel korral joonud.
