Kasiinokett ja Gazprom kasvatavad pensioniraha
Kuigi pankadele meeldib rõhutada, et usutakse Eesti jt Baltimaade ning Ida-Euroopa ettevõtetesse, siis tegelikkuses on suurem osa pensionisamba progressiivsemate fondide raha ikkagi välismaale kasvama poetatud.
Siinse piirkonnaga on enim otsustanud tegelda LHV. Nende kahe progressiivse fondi L ja XL investeeringute portfellist võib leida mitmeid Balti riikide ja ettevõtete aktsiaid. Näiteks on esindatud Leedu põllumajandusettevõte Linas Agro, rõivaste jaemüügi turuliider Apranga ja lätlaste laevafirma. Eestlaste pensioniraha on investeeritud ka kasiinoärisse ehk Olympic Entertainment Groupi aktsiatesse. LHV fondihalduritel on usku Eesti Energiasse ja Tallinna Kaubamajja, kuid nende osatähtsus koguportfellis on välismaa ettevõtetega võrreldes imepisike.
Julgelt Aasiasse ja USA-sse
LHV usub ka Vene turgu, sest nende sõnul on arenevate riikide valitsustel parem asend võrreldes lääneriikidega, kelle reitingud võivad lähiajal langeda suurte välisvõlgade ja miinuses eelarve tõttu. Nii et energiamonopoli Gazprom ja Moskva Panka investeerides loodab LHV saada kõrgemat tootlust.
Suurima liitunute arvuga pensionifondi, Swedbanki K3 iseloomustab julge Euroopast kaugemale vaatamine – USA ja Aasia poole. Ühe huvitavama investeeringuna jäävad silma Kaimanisaartel tegutsevasse panka investeeritud võlakirjad, mille omanikuks on omakorda Singapuri United Overseas Bank. Suur hulk raha on usaldatud selliste fondide nagu Bluebay ja SSGA kätte, kes on meie raha paigutanud näiteks maailma suurimasse naftakorporatsiooni Exxon Mobile ja Ühendriikide energiaettevõttesse Chevron Corporation, kes tegutseb samuti enam kui 180 riigis.
SEB Progressiivne pensionifond moodustab kolm neljandikku kogu SEB pensionifondide puhasväärtusest. Ka SEB rõhutab usku Ida-Euroopa turgudesse, paigutades väidetavalt regiooni raha rohkem, kui on nende turgude maailmakaubanduse osatähtsus. Siiski jäävad suurimateks regioonideks ikkagi Aasia ja USA. Eestlaste raha on investeeritud näiteks ülemaailmse kiirtoiduketi McDonald’s aktsiatesse, aga ka tehnoloogiagigandid Microsoft ja Google toetavad meie raha paisumist.
Sissemaksed taastuvad
Sampo läbi aegade populaarseim kogumispensioni fond on 50% aktsiatesse investeeriv Sampo Pension 50. Suurimaks investeeringuks on seal aga hoopis Prantsusmaa valitsusvõlakirjad, sest eesmärk on fondi varade lühiajaline paigutamine. Sampo põhjendab lühiajalisust sellega, et nende aktsiate paigutamine on praegu alakaalus (30%) ning tähelepanelikult vaadatakse ka Kreeka kriisi arengut. Sampo kogumispensioni Baltikumi suurimaks investeeringuks on kinnisvarafond BPT Secura, kelle käes on näiteks Merimetsa Selveri kinnisvara.
Nordea klientidest 73% on samuti liitunud Nordea pensionifondiga A. Investeerimisel ei kasuta Nordea regioonipõhist lähenemist ja hoiab fondide portfellid võimalikult hajutatult, et ühe regiooni või varaklassi risk oleks võimalikult väike. Nordea puhul on ligi pool eestlaste pensioniraha välismaale usaldatud.
Kui 2009. aasta algul peatas riik teise samba kogumispensionide sissemaksed, siis nüüdseks on need pooles mahus taastunud ehk riik maksab kaks ja inimene ise ühe protsendi sissetulekust.
Usin fondivahetaja
Seadus soodustab liikumist
2011. aasta teises kvartalis tehti kogumispensioni vahetusavaldusi 3,4 korda rohkem kui aasta varem. Kui 2010. aastal tehti üle 9300 fondivahetuse, siis 2011. aastal on see arv kasvanud 31 000 avalduseni. Esimesel poolaastal taheti kõige enam liituda Swedbankiga, järgnesid LHV ja SEB.
Aktiivset liikumist soodustab seadusemuudatus, mis võimaldab fondi vahetada ka juhul, kui kogutud on alla 500 fondiosaku. 68% avalduste puhul viidigi ühest fondist teise alla 500 osaku.
