"Joogitööstuse sektoris on kaks olulisemat teemat nii läinudkevadine aktsiisimäärade ennaktõus aastateks 2016–2019 kui ka sügisel esile kerkinud alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatuse ja regulatsiooni drastilise karmistamise temaatika," kommenteeris Kastein.

"Meie hinnangul – nii suure tööstusettevõtte kui ka õlletootjate liidu üldseisukohast vaadates – on valitsuse ühe osapoole tutvustatud muudatusettepanekud radikaalsed ega arvesta hea õigusloome tava," lisas ta.

Kastein märkis, et need olid oluliselt karmimad eri huvipoolte varasemast kokkuleppest alkoholipoliitika rohelise raamatu näol ja ka koalitsioonileppes kokku lepitust. Samuti puudus eelnõul korrektne väljatöötamiskava ja polnud tehtud mõjuanalüüsi.

"Ettevõtlussektori esindajana näeme siin olulist ohutendentsi, kus ühepoolsete sammudega võidakse reaalselt ohtu seada mitte pelgalt ühe tööstusharu, vaid kogu Eesti majanduse konkurentsivõime," leidis Kastein.

Ettevõtja seisukohast vaadates on Kasteina sõnul majanduskeskkonna puhul oluline stabiilsus, mis loob aluse pikaajaliste investeeringuplaanide tegemiseks.

"Praegu oleme olukorras, kus ühelt poolt tegutseb joogitööstuse sektor kahaneval turul ning teisalt on uute regulatiivsete piirangute ja ennaktempos maksumuudatuste oht. See omakorda seab sektori tervikuna löögi alla ja mõjutab omakorda ka investeeringuplaane," leidis ta.