Kuigi näitude esitamise ja arve tasumise puhul ei oota tarbijaid nii suured muutused kui elektripaketti valides, siis mõned asjad võivad siiski üllatada.

1. Näidud endistviisi

Maksmiseni jõudmiseks tuleb esmalt saata võrguettevõtjale näidud, kui palju elektrit on tarbitud. Näitude esitamises ei ole suurt midagi muutunud. Näidud tuleb saata 3. kuupäevaks just sellele võrguettevõtjale, kelle võrgus tarbimiskoht asub, olenemata sellest, kellelt elektrit ostetakse. Sisuliselt tähendab see, et näidud peab esitama täpselt sinna, kuhu ka eelmistel kordadel. Kui näite võrguettevõttele ei teatata, oletab võrguettevõtja kuu tarbimise eelneva tarbimise põhjal. Need vähesed kodud, millel on juba kaugloetavad elektriarvestid, ei pea näitude esitamise pärast üldse muretsema. Arvesti saadab need võrguettevõttele korra ööpäevas automaatselt.

2. Kas üks või kaks arvet?

Kui näidud on teele läinud, võib hakata arvet ootama. Võrguettevõte edastab näidud andmelattu. See on Eleringi eestvedamisel elektrituru avanemiseks arendatud infosüsteem, kuhu koondatakse elektritarbijate ja võrguettevõtjate mõõteandmed. Sealt saab elektrimüüja omakorda teada, kui palju on klient elektrit tarbinud. Arveid väljastatakse 12. kuupäevani ja nende kohalejõudmine võib võtta aega kuu keskpaigani. Enamik inimesi saab elektriarve n-ö ühes ümbrikus, sest võrguteenuse pakkuja ja elektrimüüja on valdavalt samad. Ent kui inimene on näiteks valinud Imatra Elektri võrgu, aga ostab elektrit näiteks Elektrumilt, saab ta kaks arvet: ühe võrguteenuse, teise tarbitud elektrihulga eest. Arveid saab endiselt maksta kas internetis või kontoris.