Kaubalaevad hülgavad Eesti lipu
Lemberi sõnul jääb riigil seetõttu aastas saamata umbes 125 miljonit krooni maksutulu.
Ta lisas, et kaubalaevad on lahkunud mugavuslipu riikidesse, näiteks Malta ja Küprose lipu alla, kuna nendes riikides maksukoormus praktiliselt puudub. Samuti puuduvad neis riikides tööjõu piirangud ning kehtivad kergendatud nõudmised laevade tehnilisele poolele.
Eestil on Läänemere turul võimatu konkurentsi pakkuda, sest soomlased ja rootslased lämmatavad meid lihtsalt ära, lisas Lember. “Valitsus peab kodumaist laevandust toetama. Ümberkaudsed riigid annavad oma laevaomanikele suuri toetusi.”
Järgmisel aastal kavatseb näiteks Rootsi kulutada laevafirmade toetamiseks 1,3 miljardit Rootsi krooni.
Ametiühingujuht nentis, et kel vähegi võimalik, lähevad Eestist mujale tööle. Lisaks jäävad paljud meremehed tööta. “Venelased ei tööta ingliskeelses keskkonnas ning meie madrusel on suhteliselt kõrge palgatase — 500 dollarit kuus,” ütles Lember.
Eile tegid Eesti Laevaomanike Liit ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing terava ühisavalduse, milles märkisid: “Ajal, mil konkurentide juures naabermaades minnakse üle netopalkadele, ei suudeta meil lahendada isegi tunduvalt väiksemaid probleeme. Meremees ei saa oma elukutse iseärasuste tõttu tarbida kõiki sotsiaalhüvesid, mille pealt laevaomanik maksab täies ulatuses sotsiaalmaksu.”
Veeteede Ameti laevaregistri osakonna juhataja Ants Läänesaare sõnul ei saa amet millegi põhjal öelda, kuhu laevad on läinud. “Seda oskab selgitada üksnes omanik,” väitis Läänesaar. “Lahkumise põhjus on väga selge, naaberriigid pakuvad lihtsalt toetusi.”
Samuti tõi Läänesaar näiteks Eesti Merelaevanduse laevu, mis müüdi just kõrgete ülalpidamiskulude tõttu. “Meremees laeval tagab umbes 2,5 inimese tööhõive maal,” lausus teede- ja sideministeeriumi asekantsler Rene Treial. “Laevade lahkumise põhjus on puhtalt maksunduslik, aga oma võimete juures saame teha vähe.”