Kaubamahud vähenevad, kuid Transiidikeskus investeerib suuremate laevade teenindamisse
Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes perioodi võrdluses 3,2 protsenti, teatas Transiidikeskuse AS.
Transiidikeskuse AS üldkaubaterminal käitles 2016. aasta seitsme kuuga 376 908 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 42,3 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive kokku oli 1 581 693 tonni, mis on 4,8 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Vaatamata Läänemere sadamaid läbiva transiidivoo vähenemise jätkumisele näeb ettevõte võimalusi Vene turu nõrkust kompenseerida.
“Endiselt väheneb nii Venemaa import ka meie Venemaa suunaline kaubavoog – ent juulis jäi ka meie terminali kaudu liikuv Eesti eksport ja re-eksport alla ootuste. Töötamegi uute äriprojektidega, mis võimaldaksid just Eesti enda eksporti konteineritesse laadida,” ütles Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.
"Paljudele kaugematele turgudele suunatud Eesti eksportkaubagruppidele ongi konteinerite kaudu toimuv meritsi transport parim võimalik lahendus, sest teenuse kõrgtehnoloogilisus ja efektiivsus on tipp-tasemel," lisas ta.
Transiidikeskuse AS jätkab ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseks ka investeerimisplaani elluviimisega.
“Meil on kasvanud nõudlus ladude järele, sest kliendid soovivad oma kauplemist ajaliselt paremini juhtida – see annab neile oma kaupadele parima hinna otsimiseks suurema paindlikkuse. Samuti on selge trend üha suuremate laevapartiide laadimiseks,” selgitas Laidvee.
"Seepärast ehitame selle aasta lõpuks valmis kolm uut kinnist multifunktsionaalset ladu üldpindalaga 12 000 ruutmeetrit. Samuti soetame laadimistehnikat suurte Panamax-tüüpi laevade lastimiseks oma uuel 17. kail. Nende investeeringute kogumaksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot," jätkas ta.
Lisaks tootlikkuse kasvule suunatud investeerimisele, motiveeritud personalile ja müügile orienteeritusele näeb Laidvee kasvu taastamist ainult riiklikus koostöös.
“Olen alati olnud seisukohal, et konkurents transiitkaupade pärast toimub mitte Eesti siseselt, vaid Eesti sadamate ning teiste Läänemere sadamate vahel. Selles konkurentsis eluspüsimiseks on vaja koostööd, mis hõlmab sadamaid, raudteed, ministeeriume, ettevõtteid. Loodan, et jõuame ka selles küsimuses lähiajal Eestis sammu võrra kaugemale,” lõpetas Laidvee.
