Koda küsis hinnangu koondamiseks arvamust ka oma liikmetelt, kes ütlesid et soopõhiste andmete kogumise korra täpsustamisega kaasneb oluline halduskoormuse kasv. Kaubanduskoja hinnangul on määruse rakendamisega kaasnev iga-aastane kulu ettevõtjate jaoks üle 6 miljoni euro aastas.

Kaubanduskoda ei toeta eelnõud, sest see ei aita tänase hinnangu kohaselt kaasa selle eesmärkidena nimetatu saavutamisele ning tekitab juurde põhjendamatut koormust nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. "Leiame, et andmete kogumise kohustuse täpsustamine Eelnõus kirjeldatud viisil ei ole proportsionaalne meede võrdõiguslikkuse valdkonnas olevate probleemide lahendamisel," seisab koja peadirektori Mait Paltsi allkirjaga pöördumises sotsiaalministeeriumile.

Koda rõhutab, et iga uue kohustuse kehtestamisele või täpsustamisele peaks eelnema põhjalik analüüs ning muudatus tuleks sisse viia ainult juhul, kui muudatusest saadav kasu ületab selgelt sellega kaasnevaid kulusid. Eelnõu seletuskirjas ei ole aga hetkeolukorda, määruse rakendamisega seonduvaid kulusid ega alternatiivseid meetmeid hinnatud ning eelnõu ettevalmistus on selles osas olnud ebapiisav.

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, millest lähtuvalt on eelnõu koostajad leidnud, et määruse rakendamine ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse kasvu. "Eelnõu seletuskirjas ei ole ministeerium meie hinnangul määruse mõjusid sisuliselt ja piisavalt põhjalikult hinnanud. Rõhutame, et piisavaks mõjude analüüsiks ei saa lugeda argumenteerimata seisukohta, et „määrus mõjutab mõningal määral“," märgitakse koja arvamuses.

Kaubanduskoda ei nõustu ka eelnõu seletuskirjas esitatud seisukohaga, et ettevõtete halduskoormus ei tõuse määruse rakendumisel märkimisväärselt muu hulgas põhjusel, et tööandjad ei pea kogutud andmeid regulaarselt riigile esitama.

"Juhime tähelepanu sellele, et andmete edastamisele kulub tõenäoliselt ainult mõned minutid (juhul kui andmeid kogutakse juba täna süstematiseeritult) ning kordades suurem halduskoormus seondub andmete kogumise, mitte esitamisega."

Samuti märgib koda, et kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus paneb tööandjale kohustuse koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Seletuskirja põhjal võib järeldada, et eelnõu koostajad ei ole hinnanud, kas ja kuidas tööandjad seda kohustust täna täidavad.

"Võimalik, et suurem osa tööandjaid täidab kohustust eelnõuga kavandatust väiksemas mahus, kuid see on piisav selleks, et täita soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi. Seega ei saa välistada, et tööandjal piisab seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ka vähemate andmete kogumisest kui eelnõu ette näeb. Kaubanduskoda on seisukohal, et Eelnõu koostajad peaksid esmalt analüüsima praegust olukorda ning seejärel otsustama, kui detailseid andmeid peaksid tööandjad oma töötajate kohta koguma."

Eelnõu ühe peamise eesmärgina on välja toodud soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmise
järelevalve tõhustamist. Samas ei selgu koja hinnangul seletuskirjast, miks on vaja järelevalvet tõhustada.

"Ühtlasi oleks meie hinnangul mõistlik, kui eelnõus välja toodud kohustusi piloteeritaks
vabatahtlikult näiteks mõnes avaliku sektori organisatsioonis, mis annaks võimaluse hinnata,
kui mahukas on konkreetsete kohustustega seotud töö ning milliseid tulemusi sellise
kohustuse seadmine annaks, sh kuidas paraneks sooline võrdõiguslikkus ning mil määral
täituksid seatud eesmärgid," leiab koda.

Kaubandus-tööstuskoja kirja saab täismahus lugeda siit.