Kaubanduskojale ja tööandjatele teadaolevalt tutvustas rahandusminister riigikogu rahanduskomisjoni reedesel, 2. detsembril toimunud istungil mitmeid olulisi muudatusi tulumaksuseaduses, aktsiisiseaduses, sotsiaalmaksuseaduses, käibemaksuseaduses ning samuti autode registreerimismaksu põhimõtteid. Seejuures plaanitakse lisada muudatused juba menetluses olevale eelnõule, millega vabastatakse tööandja poolt töötaja tervise heaks tehtud kulutused erisoodustusmaksust.

Homme, 7. detsembril on eelnõu juba riigikogu istungil teisel lugemisel. Seejuures ei ole uusi maksuettepanekuid ettevõtlusorganisatsioonidega arutatud, millega on välistatud huvitatud isikute võimalus muudatuste menetluse käigus oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta. Seega viiakse vahetult enne lõpphääletust eelnõusse põhimõttelist laadi muudatused, mis ei ole otseselt seotud eelnõu eesmärgiga. „Selline praktika ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega ning sellele on varem tähelepanu juhtinud nii Vabariigi President kui ka riigikohus,“ kinnitas kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman riigikogule saadetud pöördumises.

„Mõlemal juhul on märgitud sisuliselt sama – põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas praktika, kui vahetult enne lõpphääletust lisatakse eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepanekuid, mis välistavad parlamentaarse debati ning huvitatud ühiskonnagruppide kaasamise ja teavitamise. Kojale ja tööandjatele teadaolevalt ei esine hetkel mitte ühtegi mõjuvat põhjendust, mis õigustaks niivõrd oluliste muudatusettepanekute lisamise eelnõusse sisuliselt vahetult enne lõpphääletust ja annaks võimaluse eirata kehtivat õigust,“ rõhutas Luman.

„On arusaadav, et uus valitsuskoalitsioon kibeleb oma poliitikat ellu viima, kuid mitte midagi ei juhtu, kui seda teha tasakaalustatul ja osapooli kaasaval moel, muuhulgas analüüsides otsuste mõju pikemas perspektiivis,“ kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Ettevõtjad vajavad investeeringute tegemiseks eeskätt stabiilsust ja kindlustunnet. Paraku hävitab täna toimuv kiirustamine just neid kahte viimast.”

Arvestades muudatuste olulisust kogu maksukeskkonnale ning erinevatele ühiskonnagruppidele, ei ole muudatuste puhul arvestatud seniseid õiguspoliitilisi põhimõtteid ja regulatsioone. Sealhulgas eiratakse praegusel juhul täielikult ettevõtjate ühispöördumise tulemusel maksukorralduse seadusesse jõudnud n.-ö. kuue kuu reeglit, mille eesmärk oli anda ettevõtjatele aega maksumuudatusteks ettevalmistuda.

Et tagada kindlus selles, kas viidatud eelnõude menetlemine ning nendega kaasneda võivad muudatused on põhiseadusega ja kehtivate õiguspõhimõtetega kooskõlas, tegid kaubanduskoda ja tööandjad riigikogule saadetud ühispöördumises ettepaneku küsida eelnõude kohta täiendavat arvamust nii õiguskantslerilt kui ka justiitsministeeriumilt.