Kaubanduskoda küsib valitsuselt võõrtööliste Eestis viibimise lubadele pikendust

 (18)
Ukrainlased Kaska-Luiga talus
Ukrainlased Kaska-Luiga talusFoto: Argo Ingver

Kaubanduskoda pöördus eile valitsuse poole palvega, et lühiajalistel töötajatel lubataks jätkata Eestis töötamist ka siis, kui nende lubatud töötamise aeg täis saab. See samm aitaks leevendada tegutsevates ettevõtetes tööjõupuudust ning vähendada riski, et need ettevõtted või nende töötajad vajaks lähiajal riigilt toetust.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on nende ettepaneku näol tegu toetusmeetmega, mis ei too riigile kaasa kulusid, vaid pigem tagab maksutulude kasvu.

“Erandit kehtestamata võib tabada osasid ettevõtjaid tööjõukriis, sest lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased peavad viisa lõppedes lahkuma töölt ja riigist, ning uusi töötajaid on hetkel jätkuvalt pea võimatu leida hoolimata töötute arvu kasvust või poliitikute retoorikast,” põhjendas ta.

Võiks lubada töötada üle 18 kuu

Koda tegi valitsusele mitmeid alternatiivseid ettepanekuid, millest kõik näevad välismaalaste seaduse muutmist ette nii, et lühiajaliselt lubatakse töötada kauem kui 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul.

Koja esimeseks eelistuseks on lahendus, millega võiks pikendada maksimaalset lühiajalise töötamise perioodi 548 päevani 730 järjestikuse päeva jooksul, mis on ka maksimaalne periood Eestis viibimiseks pikaajalise viisa alusel. Palts rõhutas, et valitsusel on võimalik seada ka erinevaid lisakriteeriumeid, millega saab vajadusel kitsendada seatavat erandit.

Seotud lood:

Ühe võimalusena saab kehtestada välismaalase tööandjale teatud kriteeriumid, mille täitmise korral saab välismaalane erandkorras lühiajaliselt Eestis kauem töötada. Sellised kriteeriumid on seadus kehtestanud näiteks välismaalasest tippspetsialisti tööandjale. Teine võimalus on lubada välismaalasel ajutiselt Eestis kauem töötada.

Näiteks võiks erandit lubada kasutada üksnes nendel välismaalastel, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud politsei- ja piirivalveametis (PPA-s) vähemalt 1. juuli seisuga ning erand võiks kehtida 2021. aasta lõpuni.

Iga võimaliku alternatiivi puhul jääksid endiselt kehtima ka muud lühiajalise töötamisega seotud nõuded. Näiteks peab välismaalase töötamine olema registreeritud PPA-s lühiajalise töötamisena ning välismaalasel peab töökoha täitmiseks olema nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.

Endiselt jääb kehtima ka nõue, et välismaalasele tuleb maksta Eesti keskmist või kõrgemat palka. Kokkuvõttes jäävad erandi kehtestamisel välismaalase lühiajalisele töötamisele kehtima kõik tänased nõuded, välja arvatud nõue, et välismaalasel on lubatud lühiajaliselt Eestis töötada kuni 365 päeva.

Ei ole mõtet väga vajaminevaid töökäsi riigist ära saata

Paltsi kinnitusel on Eesti ettevõtja eelistus alati võtta tööle kohalikke töötajaid, kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, kui neil ei ole vastavaid oskuseid. Lisaks oskustele on probleemiks ka töötajate motivatsioon asuda tööle ja õppima valdkonda, mis on kardinaalselt erinev nende eelnevatest kogemustest.

Vaadates registreeritud töötute töökogemusi, siis suur osa töötutest on praegu teenindus- ja müügitöötajad, kelle esimene valik tõenäoliselt ei ole näiteks tööstussektorisse oskustööliseks minemine ja kui nad seda ka teha soovivks, siis enamasti kulub aastaid, et omandada vajalikud oskused.

„Samal ajal on ettevõtetel aga töötajatest puudus ning nende mitteleidmisel võivad tööandjad lõpetada tegevuse või kolida Eestist ära,” lausus Palts, rõhutades, et täna kohapeal olemasolevat välistööjõudu siit ära saata ei ole mõistlik.