Lubagem siinkohal meenutada, et mikroettevõtteid puudutav seadus, sh eelpoolmainitud maksusoodustus võeti esmakordselt vastu juba aastal 2010.

Olulised muudatused ettevõtluskeskkonnas

Läti viis aastatel 2010-2012 läbi mitu olulist ja ettevõtluskeskkonda parandavat reformi, mis viisid Läti SBA 2013 (Small Business Act of Europe) andmetel ettevõtluskeskkonna näitajate osas Eestist ette. Nendest reformidest kõige efektiivsemaks on osutunud mikroettevõtete asutamise tingimused: alustamiseks pole vaja omakapitali, töötajate arv võib olla maksimaalselt kuni viis töötajat, soodustatud käibemaksumäär kuni 80 000 eurose aastase kogukäibe korral on on 9 protsenti. Muutus, mida refereeris Eesti ajakirjandus, puudutab aga teemat, mis oli nii parlamendis kui ka valitsuses üleval juba pikemat aega – kas ja kuidas mikroettevõtete makse suurendada. 1. jaanuarist 2015 hakkas kehtima 9protsendine maksumäär käibele kuni 7000 eurot ja käibele vahemikus 7001-100 000 kehtib uus 11protsendine käibemaksumäär. Seega ei ole tegemist teatud mõttes uue uudisega, küll tuleks aga tähelepanu juhtida sellele, et ajavahemikus 2010-2014 loodi 33 000 mikroettevõtet.

Samal ajal hakkas kehtima ka osaühingu asutamisele üheeurose omakapitali soodustatud nõue, mistõttu otsustas 60 protsenti ettevõtjatest osaühingu loomise kasuks. Mikroettevõtlusvorm sobib hästi nii põllumajandusega tegelevatele peredele kui ka oma teenust (näiteks arhitektid, disainerid, kirjanikud jne) pakkuvatele spetsialistidele. Lisaks eelnevale lühendati ettevõtete asutamisdokumentide menetlemise aega äriregistris ja arendati lõplikult välja ka dokumentide e-registreerimine. Samuti tehti olulisi muudatusi nii ettevõtete pankrotiseaduses kui ka saneerimisprotsessis. Viimastest muutustest olulisem on kehtestatud sotsiaalmaksu lagi, mis fikseeritakse tööjõumaksudelt summas kuni 46 600 eurot aastas.

Riigi toetus

Rahvusvahelistumist puudutavaid uuringuid viiakse läbi juba aastatest 1980-1990 ning analüüsid on kõik kättesaadavad ka Eesti majanduspoliitika planeerijatele. Uued start-upid ja Born Globalid on valdavalt ühemehe ettevõtted, alustatakse väikese meeskonnana, mille eesmärgiks on jõuda võimalikult kaugele maailma. Mikro- ja väikeettevõtteid luuakse üha rohkem, sest inimeste unikaalsed oskused, teadmised ning soov olla sõltumatu ja vaba iseloomustab ühiskonnas valitsevaid globaalseid turutrende. Siinkohal tuleb au anda Lätile, kes mõistis kuivõrd oluline on mitte pärssida sellise uue ettevõtlusvormi arengut bürokraatlike nõuetega ja seda juba aastal 2010, vahetult peale kriisi!

Small Business Act of Europe 2013-2014 andmetel pakub Läti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) stimuleerivat finantskeskkonda, mida võiks võrrelda Soome ja Rootsiga. Riigi rahaliste toetuste, sh garantiide kättesaadavus, lisaks pankade soov rahastada VKEde tegevust ja seadusest tulenevate õiguste mõjukust eristab tunduvalt kõrgemalt Läti VKE ettevõtluskeskkonda Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Lätis tegutseb siiani riigi osalusel Latvijas Zemes un Hipoteku Banka, mis vastutab VKEde rahastamissüsteemide elluviimise eest ettevõtlusprogrammi Altum ja erinevate ERDF programmide kaudu.

Lisaks erinevatele ettevõtlust toetavatele programmidele on eelnevad valitsused võtnud vastu Rahvusliku Industrialiseerimise poliitika (National Industrial Plan) aastateks 2014-2020. Programmi eestvedaja ja autor on eestlatelegi tuntud endine majandusminister Daniels Pavluts. Industrialiseerimispoliitika eesmärkideks on kasvatada aastaks 2020 võrreldes 2011. aastaga tööstustoodangut 60 protsenti; töö produktiivsust 40 protsenti ning tõsta arenduskulutused (R&D) kuni 1,5 protsendini SKPst. Aastatel 2007-2013 kasutati tootmisvahendite uuendamiseks erinevaid Euroopa Liidu toetusfonde ca 200 milj euro eest. Läti trüki- ja pakenditööstuse konkurentsivõime tõusis sellega väga kõrgele tasemele ning on hinnatud ka Eestis.

Korruptsioon

Eesti meediast ning sotsiaalvõrgustikes jookseb aeg-ajalt läbi ka Läti korruptsiooni ning oligarhide-poliitikute-ära-ostetavate teemad. SSE Riga juhtivanalüütik Arnis Sauka on mitmete aastate jooksul uurinud Balti riikide korruptsiooni taset ning ilminguid. Viimasest 2014. aasta uuringust ilmnes, et Läti varimajanduse (sh korruptsiooni) osa on aastatega langenud, samas Leedu ning Eesti oma tõusnud. Näitajad on omavahel rohkem ühtlustunud kui kunagi varem. Edukad on seal hulgas olnud mitmed Läti maksu-ja tolliameti projektid ning uuendused, näiteks 1000euroste arvete deklareerimine, mis nüüdsest kehtib ka Eestis. Läti ja Eesti maksuametitel on väga tihe koostöö ning omavahelistest kogemustest õpitakse. Maksuameti e-programm EDS on uuenduslik ning seotud omavahel äriregistriga, sellega on kõigi loodavate ettevõtete kohta olemas andmed ning statistika.

Läti ettevõtted on Eestist huvitatud

Eelpool kirjeldatud meetmed on Läti ettevõtluspoliitikat muutnud efektiivsemaks ja aidanud kaasa VKEde rahvusvahelistumisele, sh Eestisse. Läti ettevõtete huvi Eesti turu vastu muutus märgatavalt suuremaks, kui 2012. aasta juunis sõlmiti koostöömemorandum Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Läti Kaubandus-Tööstuskoja vahel. Pärast seda on toimunud mitu kõrgel tasemel ärifoorumit, kus on astutud samme ettevõtjatevahelise koostöö tugevdamiseks.

Eesti päritolu ettevõtetel on Läti turul tegutsedes sarnased probleemid, mis kohalikelgi: kust leida professionaalset tööjõudu ja kuidas edukalt turundada oma tooteid või teenuseid. Lätit ootavad ees samasugused demograafilised muutused, mis Eestitki. Ajalooliselt on nii kujunenud, et Läti on multikultuursem. Selleks, et olla ettevõttena turul nähtav, tuleb panustada kakskeelsele turundusele. Kasuks tuleb avatud meel ning väga heal tasemel nii inglise kui ka vene keele oskus. Kui ettevõtte juht otsustab ise panustada oma ettevõtte Läti töösse, siis tuleb siin igapäevaselt kohal olla.

Juhtimisprotsessis on oluline osa kollektiivi omavahelisel koostööl. Võõras riigis tuleks kultuurilisi erinevusi tähele panna ja neid tolereerides leida viis oma eesmärkide saavutamiseks. Kahjuks teevad paljud juhid otsuseid vastavalt oma sotsiaalsetele oskustele ja võimekusele, mis viivad pigem omavaheliste arusaamatusteni ning pikemas perspektiivis pärsib ettevõtte edukat arengut. Väga paljudel Eesti ettevõtetel ei ole edulugusid Lätist ning kahjuks liigub negatiivne kogemus kiiremini kui positiivne.

Eestit on alati toodud Lätile eeskujuks. Nüüd võiks Eesti õppida naabritelt üht-teist asjalikku, kui Läti valitsuse poolt ettevõtluspoliitikasse sisse toodud parendused hakkavad tulemusi tooma.