Kaubanduskoja ettepanek: kahekordistame päevaraha maksuvaba piirmäära

 (20)
Kaubanduskoja ettepanek: kahekordistame päevaraha maksuvaba piirmäära
Scanpix/Panther Media

Kaubanduskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära kuni kaks korda 64 euroni, kirjutab koja ajakirjas Teataja jurist Simoona Hion.

Täna on tööandjal võimalik maksta välislähetusse saadetud töötajale maksuvabalt 32 eurot päevaraha. Kui tööandja soovib päevaraha maksta rohkem kui 32 eurot, siis piirmäära ületavalt osalt tuleb maksta juba tulu- ja sotsiaalmaksu. Samas tuleb tööandjatel ette ka olukordi, kus töötaja on vaja lähetada riiki, mille elukallidus on võrreldes Eestiga palju kõrgem, näiteks Norrasse või Jaapanisse. Sellisel juhul 32eurosest päevarahast kindlasti ei piisaks, mistõttu vajamineva lisa peab töötaja sageli maksma oma taskust.

Olukorra parandamiseks tegi Kaubanduskoda rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära kuni kaks korda. Maksuvaba piirmäär kehtestati viimati 14 aastat tagasi ja elukalliduse tõusust hoolimata ei ole seda tänaseni muudetud. Kaubanduskoja hinnangul on päevaraha maksuvaba piirmäär hetkel ajale jalgu jäänud ning ei vasta enam tegelikule vajadusele. Seetõttu pidasime vajalikuks teha ministeeriumile ettepanek tõsta päevaraha maksuvaba piirmäära kaks korda.

Päevaraha makstakse ainult välislähetuse korral

Kui varem oli töötajal õigus päevaraha nõuda ka riigisisese lähetuse korral, siis tänaseks on olukord muutunud. Nimelt kaotati 5 aastat tagasi töötaja õigus nõuda päevaraha, kui ta saadetakse lähetusse Eestis.

Täna on töötajal õigus päevarahale ainult välislähetuse korral. Teisisõnu, kui tööandja lähetab töötaja välismaale, siis on tal kohustus maksta töötajale päevaraha vähemalt 22,37 eurot. Siin kehtib ka veel lisatingimus, et välisriigis asuv sihtkoht peab asuma vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Lisatingimus on vajalik selleks, et riigipiiri ääres asuvad ettevõtted ei hakkaks olukorda ära kasutama ning maksude maksmisest kõrvale hoidma.

Loomulikult ei ole tööandjal keelatud maksta päevaraha ka alammäärast, s.o 22,37 eurost rohkem, kuid siinkohal peab arvestama, et maksuvabalt on võimalik päevaraha maksta vaid kuni 32 euro ulatuses. Seega, kui tööandja maksab töötajale päevaraha rohkem kui 32 eurot, käsitletakse seda summat ületavat osa maksustamise seisukohast juba erisoodustusena ning selle pealt tuleb maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Päevaraha eesmärk on hüvitada töötajale suurenenud igapäevakulud

Oma olemuselt on välislähetuse päevaraha kulutus, mida makstakse kindlas piirmääras ja mille kohta ei esitata kuludokumente. Päevaraha eesmärgiks on hüvitada töötajale välisriigis viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud, millest suurima osa moodustab eelduslikult toit. Kusjuures, kui töötajale tagatakse lähetuskohas tasuta toitlustamine, näiteks kui konverentsil pakutakse ka hommiku-, lõuna- ja õhtusööki, võib tööandja vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti.

Seega on päevaraha mõeldud eelkõige välislähetuse sihtriigis tekkivate toitlustamise kulude katteks, kuid samal ajal peab hüvitis katma ka muud ettenägematud kulutused, mida ei ole võimalik või mõistlik dokumentidega tõendada. Selliste kulutuste alla sobivad näiteks esmatarbekaubad, mida töötaja sihtkohariigis paratamatult tarbib.

Päevaraha maksuvaba piirmäär ei vasta tegelikule vajadusele

Nagu eelnevalt mainitud, kehtestati päevaraha maksuvaba piirmäär viimati 2000. aastal ning tänaseni ei ole seda muudetud. Kuigi elukallidus on viimase 14 aasta jooksul oluliselt tõusnud, pole piirmäära tõstmist seni vajalikuks peetud. Kui võtta arvesse, et enamjaolt toimuvad välislähetused Euroopa Liidu piires ning päevaraha on mõeldud eelkõige toitlustamise kulude katteks, siis ainuüksi toiduhinnad on Eurostati andmetel Euroopa Liidus selle aja jooksul tõusnud 38,53%.

Lisaks toiduhindade tõusule tuleb siinkohal arvesse võtta ka üleüldist kaupade ja teenuste hindade tõusu. Ka toitlustamise kulude juures tuleb arvestada, et üldjuhul einestab töötaja välislähetuses viibides väljas, näiteks kohvikus või restoranis. See omakorda tähendab, et lisaks toiduhindadele tuleb kulude juurde arvestada ka teeninduse kulud, mis samuti on viimase 14 aasta jooksul oluliselt tõusnud.

Seega, arvestades elukalliduse üleüldist tõusu, ei vasta päevaraha maksuvaba piirmäär enam tänasele vajadusele. Liiga madal maksuvaba piirmäär on pannud nii tööandjad kui töötajad raskesse olukorda. Üheltpoolt on ebamõistlik, et tööandjale tekivad lisakulutused, kui ta soovib töötajale maksta päevaraha suuremas summas kui 32 eurot, et see vastaks sihtkohariigi elukallidusele. Teisest küljest on lubamatu, et töötaja, kellele makstavast päevarahast ei piisa, peab välismaal töötamise kulud kinni maksma oma taskust. Kaubanduskoda leiab, et päevaraha maskuvaba piirmäär peab vastama nii tööandjate kui ka töötajate tegelikule vajadusele.

Päevaraha maksuvaba piirmäära peaks tõstma kaks korda

Kaubanduskoja liikmed leiavad, et maksuvaba piirmäära tuleks tõsta vähemalt kaks korda. Liikmete seas on enim toetust leidnud piirmäär summas 64 eurot.

Tegelikule vajadusele vastava piirmäära väljaselgitamiseks analüüsisime lähiriikide päevarahade määrasid. Analüüsi tulemused näitavad, et Eestis on maksuvaba päevaraha piirmäär võrreldes naaberriikidega oluliselt väiksem. Näiteks, lähetades töötaja Soomest Belgiasse, on tööandjal töötajale võimalik maksuvabalt maksta päevaraha 61 euro ulatuses. Lähetades töötaja Soomest Lätti või Eestisse, on päevaraha maksuvaba piirmäär 51 eurot.

Päevaraha piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et Eesti palgatase on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Kui töötaja on välislähetuses, siis on oluline, et ta ei peaks oma palgast välislähetuste kulusid kinni maksma, vaid tööandja saaks mõistlikud kulutused vajalikul määral maksuvabalt hüvitada.

Mööname, et tegelikule vajadusele vastava piirmäära väljaselgitamine nõuab täiendavat analüüsi, kuid leiame, et maksuvaba piirmäär peaks tänast olukorda arvestades olema vahemikus 55-65 eurot. Selles vahemikus oleks maksuvaba piirmäär liikmete sõnul sobiv ning võimaldaks tööandjal vajadusel piisavalt maksta päevaraha kohustuslikust alammäärast (s.o 22,37 eurot päevas) rohkem. Peamiseks eesmärgiks on, et töötaja ei peaks oma palga arvelt maksma sihtkohariigi elukallidusest tulenevat hinnavahet.

Olukorra lahendamiseks esitas Kaubanduskoda 24. novembril rahandusministeeriumile oma ettepaneku päevaraha maksuvaba piirmäära tõstmiseks.