Kaubavahetuse järgi on marid lätlastega sugulased
Marimaa näeb välja selline, nagu võiksime ette kujutada Eesti arengut ilma iseseisvuseta. Kui panna kokku Lasnamäe ja Kohtla-Järve ning pühkida korralikult puhtaks, siis tekib asula, mis sarnaneb Marimaa pealinna Joškar-Olaga.
Eestist kaks korda väiksema Mari Eli praegusele majandusele pani aluse Nõukogude sõjatööstuskompleks, mis koliti siia suures osas Leningradist Teise maailmasõja rinde eest varjule. Selle tagajärjel kõnnivad Joškar-Ola tänavatel paljud nõukogude tippinseneride järeltulijad.
Inimesed tänavalt, samuti teenindajad on eestlaslikult pikaldase meelega, väga sõbralikud ja avatud suhtlejad. Kuigi Marimaa elatustase jääb Eestile palju alla, ei peegeldu see inimestes ? need riietuvad hästi. Joodikuid, kerjajaid ja kraaklejaid pole näha.
Vene värk
Marimaa majandus on osa Venemaa majandusest, toimib vene keeles ja Vene seaduste järgi. Salastatuse tõttu on sõjatööstuse praegust osatähtsust keeruline määrata, kuid mõningatel hinnangutel oli see nõukogude ajal valdav ja on ülioluline praegugi.
Joškar-Ola taksojuht, ilmselt erusõjaväelane, jutustab pikalt-laialt, kus asuvad armeebaasid, millised raketid seal seisavad ja kuhu sihivad. Kuuldes, et sõidutab NATO riigi elanikku, vakatab poolelt sõnalt.
Välismaaalane on Joškar-Olas pigem haruldus. Linna vaksali pagasihoiuruumi võtit hoiab jaamaülema asetäitja, sest hoiuruumi kasutajaid on väga vähe.
Marimaa sõjatööstuslik taust võib Eesti investoritele huvi pakkuda ennekõike odava, kuid väga kvaliteetse tööjõu poolest. Keskmine palk Marimaal küünib 2800 kroonini, mis jääb Eesti keskmisest palgast ligi kolm korda allapoole.
Sealsed ettevõtjad ei kurda avalikult tööjõu puuduse üle, kuid vabariigi ametlik statistika näitab 1,65-protsendist registreeritud töötuse määra. Ligi kaks korda suurema tööpuudusega Eestis ei jõua ettevõtjate nurinat tööjõu nappuse üle ära kuulata.
Kolm aastat tagasi Marimaa presidendiks tõusnud armeeprokuröri Markelovi esmane ülesanne oli lõpu tegemine Boriss Jeltsini valitsemisajal lokanud korralagedusele. Ta pidi tagama, et ettevõtted hakkaksid maksma riigile makse ja töötajatele palka.
Markelov sai päranduseks eelarve, mille maht oli väiksem, kui vabariigi ees seisvad võlad. Praegu kasvab Marimaa majandus ligi 13 protsenti aastas ning töötajate palk on varasemaga võrreldes rohkem kui kolmekordistunud. Ja mis peamine, palk makstakse välja.
Joškar-Ola tänavatel ja ööklubides aega veetvad venelased näevad maride rahvusliku äri võimalusi turismis ja meelelahutustööstuses. Ennekõike maride sugulasrahvaste soomlaste ja eestlaste seas peaks leiduma hulgaliselt turiste, kes tahaksid elada keset puutumatut loodust ilma elektri ja veevärgita mari palktares ning filmida algupärast annetamist loodusjumalatele.
Ettevaatlikud investorid
Välisinvesteeringud tulevad Marimaale aeglaselt, moodustades kokku ligi 60 miljonit krooni aastas. Tänavu rajas maailma üks suurimaid kaubanduskette Eurospar Joškar-Olasse esimese euroopaliku supermarketi. Kui Eestis näisid Spari poed haledad ja praegu neid enam ei mäletata, siis Joškar-Ola supermarket pakub väga head kaubavalikut, korraldades müügisaali avaramalt kui odavkauplus T-Market, kuid näiteks keskklassi Prismast kitsamalt. Tõenäoliselt oli maksetes korra loomine üks Eurospari investeeringu eeldusi.
Metsa- ja puidutööstust peavad marimaalased kõige suurema investeerimispotentsiaaliga valdkondadeks. Siit pärinevad ka ärimeeste kaks täiesti vastuolulist lähenemist ettevõtte arendamisele, tõenäoliselt iseloomustavad aga mõlemad Marimaal valitsevat äriloogikat.
Vol?ski linnas tegutsev puidutööstusettevõte Zarja pani kogu oma äriedu ühele tellimusele. Zarja omanik Oleg Rosenberg sõlmis tänavu Rootsi mööbliettevõtjaga IKEA kaheksaks aastaks koostöölepingu täispuitvoodite tootmiseks. Rootslased laenasid Zarjale ligi 33 miljonit krooni tänapäevase tehnikaga puidukuivati ja tootmistsehhi rajamiseks.
Varem laialdast tootevalikut pakkunud 1300 töötajaga ettevõte on praegu 80 protsendiga oma tootmismahust keskendunud IKEA tellimuse täitmisele. IKEA-le müüakse ligi 220 miljoni krooni eest voodeid aastas.
Ainult oma jõududega ja igasugust laenamist vältides arendab Joškar-Ola külje all väikeses Pemba külas akende ja uste tootmist Zavod Lesofort.
Ettevõtja Sergei Rovenski pani endises armee pommivabrikus tööle tootmisliini, kus paljud tänapäeval mehhaniseeritud tööd tehakse ära manufaktuuri meetodil, käsitsi. 340 töötajaga ettevõte teeb aastas üle 500 miljoni käivet, eksportides 90 protsenti toodangust.
Markelovi administratsioon pakub tehnika soetajale poole intressimakse kustutamist vabariigi eelarvest. Kuid isegi selline soodustus ei meelita Rovenskit tootmist laenurahaga arendama. Võlg on ikka võõra oma, mis kõlab päris eestilikult.
