“Suurtesse kaubanduskettidesse müügile pääsemine oli väga raske, nägime sellega palju rohkem vaeva, kui me esialgu arvasime,” ütleb OÜ Markilo, ühe kahest Eesti makaronitehasest, finantsdirektor Kristi Sülla SL Õhtulehele.

Eestimaiste makaronitootjate käes on kõigest 8-9 protsenti kogu Eesti turust, hoolimata sellest, et OÜ Markilo Viru Möldri kaubamärki kandvad makaronid valmivad Sülla sõnul kõige moodsamas ja kaasaegsemas vaakumpressis ja eestimaisest makaronijahust.

“Läbisime oma tootenäidistega üha uusi ja uusi sortimendinõukogusid ning kui meie tooted heakskiitu ei pälvinud, ei öeldud meile isegi põhjust, miks,” ütleb Sülla. Praeguseks on väiketootja turundusalased pingutused siiski vilja kandnud ning Viru Möldri makaronid on jõudnud ETK ketti.

Comarketi kaubandusketi nõukogu esimees Jüri Vips ütleb aga, et Eestis on kujunenud drastiline olukord, kus supermarketites on küll kõvasti müügipinda, kuid tootevalik ebapiisav. “Eesti turg on nii väike, et hulgifirmadel pole mõtet laia tootevalikut nimistus hoida. Kui jalutada ükskõik millises suures supermarketis, võib igaüks veenduda, et riiulitel on tohututes kogustes ühesugust kaupa. Meie kauplustes pole laopind mitte kaupluste tagaruumides, vaid müügisaali riiulil.

Teine põhjus meie üksluises kaubavalikus on eestlaste madal ostujõud. Norras võib hüpermarketi kaubavalikus olla kuni 25 000 erinevat toodet, Eestis aga piirdub 90 protsendi ostjate ostujõud 2500 tootega,” nendib Vips.

“Eesti ostjad lihtsalt ei osta väiketootjate kaupa! Meie väiketootjatel pole ju raha ei reklaami- ega turunduskuludeks. Kaupmehel on palju lihtsam müüa tuntud brändi tooteid, sest risk, et kaup aegub ja tuleb maha kanda, on palju väiksem,” toob Vips välja kolmandagi põhjuse.