Kaugpüüdjad nurisevad kalanduskomisjoni liikmemaksu üle
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Ain Soome sõnul võtsid kaugpüüdjad mõtlemisaega ning esitavad oma seisukoha jaanuari algul, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Aaslaid.
Soome sõnul paneb kaugpüüdjaid mõtlema Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni kõrge liikmemaks, mis püügiõiguse tasuna tuleb püüdjatel endil tasuda.
Esialgsete arvutuste järgi kujuneb liikmemaksu suuruseks veidi üle miljoni krooni. Organisatsiooni aastaeelarvest üks kolmandik arvestatakse liikmemaksuna võrdselt kõigile liikmetele, välja arvatud neile, kelle rahvaarv on alla 300.000 ja kaks kolmandikku väljapüügi järgi.
Praegu on Eestil samasugune staatus, kui teistel Kirde-Atlandi kalanduskomisjoniga koostööd tegevatel riikidel. Täieõiguslikuks liikmeks saamine annaks Eestile võimaluse hääleõigusliku riigina osaleda lähiajal Kirde-Atlandil reguleerima hakatavate kalaliikide - molva, meriluts, erinevad hailised, railised jt. püügivõimaluste jaotamisel.
Praegu kuulub Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni kuus liiget - Euroopa Liit, Venemaa, Norra, Island, Poola ja Taani. Koostööd tegevate riikide staatuses on lisaks Eestile ka Lätil, Kanadal ja Jaapanil.
