Kauplused peavad ostjat võimekaks polüglotiks

 (4)
Kauplused peavad ostjat võimekaks polüglotiks
Joosep Martinson

Ostjad ei pea kaubalt võõrkeelt tõlkima, eestikeelse sildi eest vastutab kauba müüja.

“Sudetis: medus, raudonojo vyno actas, kepinti svogunai” – mis tootega võiks tegu olla, mis selliseid võõrkeelseid koostisaineid sisaldab? Õigus on sellel, kes vastab: Maxima Rapla poest ostetud ket‰up, kus pole peal ühtegi eestikeelset kirja.

Sellele võib lisada ka “z Szynka ser topiony tTusty,” Ciobreliai tee ja terve rida Brie juuste, mille üheltki pakendilt eesti keelt leida ei õnnestunud. Eestikeelse etiketi asemel olid toodetele kleebitud hoopis leedukeelsed sildid.

Maxima pressiesindaja sõnul on põhjuseks Rapla kaupluse tegemata töö.

Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski andmetel pole sedalaadi eksimused ainult toidukaupade või Maxima poodide pärusmaa.  

Unustab anda

Elektroonikakaupade puhul on mitmel korral ette tulnud, et eestikeelne kasutusjuhend on küll olemas, kuid müüja on lihtsalt unustanud selle tootega kaasa anda.

Teise ja märksa levinuma probleemina nimetab Tomusk asjaolu, et eestikeelne teave on ebatäpne või vigane.

Toiduainete eestikeelne tarbijateave on inspektsiooni andmetel puudunud väga paljudel Läti ja Leedu toodetel, vigase eesti keelega on aga silma paistnud paljud Venemaa toidulisandid.

Kui tehnika puhul jääb halvimal juhul ostetud seade tööle panemata või puruneb, siis toidukauba puhul mängib täpne info rolli allergikutele või ka neile, kes ei talu näiteks teraviljades leiduvat gluteeni või piimatoodetes olevat laktoosi. “See aitab ju otsust langetada,” lausub Kerli Koit, kelle tütar Birgit oli aastaid väga allergiline. “Kui ma aru ei saa, mida toode sisaldab, jääb see ostmata.”

Nõutav on tõene ja arusaadav teave

Enim rikkumisi toidulkaupadel

Koostati 949 akti

•• Tarbijakaitseseaduse kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud eesti keeles.

•• Teabe olemasolu ja õigsuse eest vastutab see, kes teenust või kaupa müüb.

•• Kui eestikeelne teave puudub või on vigane, teeb keeleinspektsioon ettekirjutuse.

•• Toidukaupade märgistuse (peab olema eesti keeles) nõuetele vastavust kontrollib tarbijakaitseamet, seega tasub tarbijail, kes puutuvad poes kokku nõuetekohaselt märgistamata toiduga, sellest teavitada tarbijakaitseametit.

•• Näiteks 2006. aastal koostas tarbijakaitseamet toidukaupadega kauplevate ettevõtete ja toitlustusettevõtete kontrollimise käigus kokku 949 akti.

•• Toiduturu järelevalve käigus avastati eelmisel aastal enim rikkumisi just toitude müügipakendite märgistamise ja müügikohas toidule esitatavate nõuete rikkumise osas.