Kaupmeeste Liit: käibedeklaratsiooni lisa säte tuleb eelnõust välja jätta
Riigikogu menetluses on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE), mis näeb muuhulgas ette käibedeklaratsiooni olulise täiendamise. Eesti Kaupmeeste Liit ja teised erialaliidud on esitanud Riigikogule arvukaid vastuväiteid nimetatud eelnõu menetlemise viisi osas ja on avaldanud selget vastuseisu eelnõu vastuvõtmise vastu.
Eelnõu menetlemine jätkub täiel kiirusel erialaliitude arvamusi arvestamata ning vaatamata avalikkust eksitavatele väljaütlemistele ajakirjanduses, mille kohaselt muu hulgas on Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioonid otsustanud tõsta elektroonilises käibedeklaratsioonis kontrollitavate arvete piiri. Riigikogu rahanduskomisjon on 03.12.2013 teinud ettepaneku võtta eelnõu menetlemine täiskogu päevakorda 10.12.2013 (teine lugemine) ning saata seejärel eelnõu koheselt kolmandale lugemisele.
Eesti Kaupmeeste Liit soovib rõhutada veelkordselt oma seisukohti
Muudatusega ettevõtjatele kaasnevate IT-arenduste kulukus
Erinevates allikates on räägitud keskmiselt 250 miljoni eurosest käibemaksupettusest, mida antud meetmega plaanitakse vähendada 30 miljonit eurot. Kaupmehed ootavad, et antud korra kehtestamine aitaks märgatavalt rohkem kaasa ausa maksumaksmise tagamisele. Rõhutame, et suurte kontsernide, kes on ühtlasi riigi ühed suurimad maksumaksjad, kulutused seoses uue käibemaksu deklaratsiooni lisa täitmisega ei ole mõõdetavad ei tuhandetes ega ka kümnetes tuhandetes eurodes vaid sadades tuhandetes eurodes.
Meie liikmete (Tallinna Kaubamaja, Statoil, ETK) esmaste arvutuste kohaselt kaasneb neile uue vormi täitmiseks vajalike IT-lahenduste väljaarendamisele minimaalselt 200 000 eurot ühe suurettevõtja kohta, seda seoses suurte ettevõtete IT süsteemide komplitseerituse ning ettevõttepõhiste kohandustega. Ausate ettevõtjate poolt käibemaksuseaduse kavandatava muudatusega vältimatult kaasnevad kulud ei ole proportsionaalsed riigi poolt loodetava saadava kasuga.
Täiendavate IT-lahenduste välja arendamise kulukus tuleneb sellest, et suurtes kontsernides on raamatupidamisega seotud palju erinevaid süsteeme. Siiani ei ole käibemaks olnud isikustatud, mistõttu ka tarkvara standardlahendustes pole sellega arvestatud. Täna toimivates süsteemides käibemaksu isikuga seotuse info jäetakse edastamata süsteemide koormamise vähendamiseks ning lõppsüsteemi saadetakse vaid summeeritud käibemaksu number. Kavandatavate muudatuste tõttu tuleb detailset kanda edasi isikustamist puudutav info läbi erinevate süsteemide ja liideste kuni viimase ehk raamatupidamissüsteemini. Selline andmete maht nõuab kiiremaid andmesidekanaleid ja võimsamaid servereid, mis omakorda lisab investeeringud ka raudvarasse.
Käibedeklaratsioonide täitmiseks ja kontrollimiseks on vaja palgata ka täiendavaid töötajaid.
Rõhutame ka, et suurettevõtjate tegevus ja kulutused põhinevad pikemaajalistel plaanidel ja
2014. aasta eelarved ja tööplaanid on juba vastu võetud ning mitmesaja tuhande euro suuruse lisakulu tegemine aasta keskel ei ole võimalik. Arvestades ettevõtluskeskkonnaga oleks mõistlik selline kulutus kajastada ettevõtete 2015. aasta eelarves ning kavandatav seaduse muudatus jõustada alates 01.01.2016.
Ka keskmise ja väikese suurusega ettevõtjate kulutused on suured, seda eriti seetõttu, et lisaks eelnõuga seotud kulutustele, on ettevõtjatel vaja tagada 1. veebruarist SEPA-le üleminek.
Muudatuse jõustumine juba alates 1. juulist 2014 ei ole ajaliselt võimalik
Suurtel ettevõtjate jaoks ei ole see reaalselt võimalik. Kaupmeeste hinnangul on reaalne muudatuse jõustamine mitte varem kui 01.01.2015.
IT-projektide realiseerimise aeg on väga pikk protsess. See algab tehnilise ülesande püstitamisega IT-partnerile, skoobis kokkuleppimises, arenduses, testimises, juurutamises. Suurettevõtete majandustehingute registreerimine toimub läbi kümnete omavahel integreeritud süsteemide, mille arendamine toimub koostöös paljude IT-partneritega. Samuti vajavad muutmist süsteemide omavahelised seosed. Kaupmeeste hinnangul toob kavandatud muudatus kaasa süsteemides ja nende vahel liikuvate andmete mahu olulise suurenemise, mis omakorda nõuab investeeringuid andmeside ja riistvara võimekuse suurendamiseks. Kõigi nimetatud tööde korraldamine võtab suurtes kontsernides aega umbes 12 kuud. Arvestada tuleb samuti IT-partnerite tööplaanidega, mis suure tõenäosusega on 2014. aastaks juba kinnitatud.
Täiendavate muudatuste tegemine eelnõusse ja erandid jaekaupmeestele
Kaupmeestele on kinnitatud mitmetel kohtumistel Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi ametnikega, et müügiarvete puhul ei hakka toimuma senisega võrreldes täiendavat isikustamist ehk jaekaubanduses ei pea müüja iga ostja puhul kontrollima, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Eelnev peab kajastuma ka käibemaksuseaduse eelnõu sõnastuses.
Kaupmeestele palume ostuarvete puhul luba esitada andmed tarnijate kaupa (mitte arvete kaupa). Arvestades suuremate jaekaubandusettevõtete ostude arvete mahtu (1-3 miljonit arvet aastas suuremate jaekettide puhul) ja senist raamatupidamises kasutatavat käibemaksu arvestamise korda, peame otstarbekaks esitada käibemaksudeklaratsiooni lisas andmeid summeerituna tarnijate lõikes. Nimetatud muudatus lihtsustaks ka muudatuste ulatust ettevõtjate IT süsteemides.
Lõpetuseks soovime rõhutada, et Eesti Kaupmeeste Liit ei ole vastu abinõudele, mis aitavad maksudest kõrvalehoidmist ja maksupettusi vältida, kuid see ei tohi toimuda ausate maksumaksjate kulul ja halduskoormuse kasvu arvel.
Eesti Kaupmeeste Liit teeb ettepaneku vastav säte eelnõust välja jätta ja teine lugemine katkestada, muuta jõustumise kuupäev hilisemaks - mitte varem kui 1.jaanuar 2015.a. ja täiendada eelnõu sõnastust.
