Liidu hinnangul on müügimaksu näol tegemist sisuliselt kaupadele lisanduva käibemaksuga, mis Euroopa Liidu ega Eesti maksuseadusandlusest lähtuvat ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuste pädevusse.

Pöördumises rahandusministri ja riigikogu koalitsiooni fraktsioonide poole märgib liit, et näiteks Tallinna linnavalitsus ja Tallinna linnavolikogu on jätnud oma aasta lõpus vastu võetud määruse koostamisel pealinnas müügimaksu kehtestamise mõjud majanduslikult läbi analüüsimata. Müügimaksu määruses erandite sissetoomisel ei arvesta kaasaja praktikas kasutatavat kaupade sortimendi ülesehitust ning on olemuselt ebamõistlikult koormav.

Eesti jaekaubanduses on suure osakaaluga ketikaubandus. Näiteks peamiselt toiduga kauplevate kaupluste müük moodustab ligi poole jaekäibest, siis sellest üle 80 protsenti moodustavad viis suuremat jaeketti. Maksuerisuste loomine ühes omavalitsuses toob liidu hinnangul kaasa erinevused hindades pealinna ja teiste piirkondade vahel.

Ka tubakatooteid müüakse ühtsete maksimaalsete hindade alusel kõigis Eesti piirkondades. Eesti riik on lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest kehtestanud näiteks tubakatoodetele jaemüügil pakenditele maksimaalse jaehinna märkimise kohustuse ja selliste kaupade osas hindade ümberkujundamine ühe piirkonna jaoks eraldi võimatu.