Credit Info andmetel on 20 suurimast grupisisesest välismaale laenude andjast pooled Soome ettevõtted. Esikümnes on neid suisa kuus. Viimaste aastaaruannete kohaselt Soome emaettevõtted ja muud tütarettevõtted Eesti ettevõtetele võlgu laene sadades miljonites eurodes.

Näiteks UPM-Kymmene ja Stora Enso emaettevõtted on hoiustanud gruppi kümnete miljonite eurode ulatuses. 2018. aasta lõpus oli Stora Enso hoius emafirmas 23 miljonit eurot.

2017. aastal hindas Tartu Ülikooli professor Janno Reiljan, et 7-8 aasta jooksul on Eestist sel viisil välja pumbatud vähemalt kolm miljardit eurot.

Makse maksmata viiakse kasum välja sedasi, et Eesti ettevõte annab laenu, mida kunagi tagasi ei maksta. Nüüd on sellised varjatud kasumi väljakantimise skeemid vaatluse all. Kui laene tagasi ei maksta, tuleb nendelt maksta tulumaksu.

Näiteks A Le Coq on andnud 2017. aastaaruande kohaselt Olvile umbes 54 miljonit eurot laenu, mis tuleb tagasi maksta 2025. aastaks.

Ka paljudel teistel ettevõtetel on kogunenud Eestis suur jaotamata kasum. Näiteks Elisal on Eestis 237 miljonit eurot jaotamata kasumit ja Stockmannil 48 miljonit eurot.

Laene on antud väga erinevate intressimääradega. Näiteks PKC Eesti tütarfirma andis emafirmale 20 miljoni eurose laenu 0,626 protsendise intressimääraga, samas kui Leibur andis Vaasa'le laenu intressimääraga Euribor + 3%.

Veel on grupisiselt andnud märkimisväärseid laene YIT, Ensto, Paroc, Ruukki, HKScan, Paulig ja Kuusakoski.

Grupisiseses laenamises pole midagi illegaalset.