"Vana kord ja domeeni haldamiseks kasutatav infrastruktuur pärnesid ajast, mil Internet oli valdavalt akadeemiliste asutuste pärusmaa ja oli tänaseks päevaks märkimisväärselt ajale jalgu jäänud," märkis Kauts.

Kuna vana domeeninimede infosüsteemi opereerimine käis valdavalt käsitsi, töötas süsteem vaatamata registreeringute arvu piiravatele reeglitele oma võimsuse piiril ja ei võimaldanud domeenikorda muudatusi teha. Piiravad domeenireeglid ei vastanud enam ammu eraisikute ja Internetis tegutsevate ettevõtete vajadustele ja nendest mööda minemiseks kasutati erinevaid skeeme, sealhulgas varifirmasid, mistõttu domeenide registreerimine ei olnud tihti läbipaistev. Samas, .ee domeen on Eesti Vabariigi sümbol Internetis. Me peame selle kasutamise eest hoolt kandma, mis tähendab, et ühelt pool tuleb tagada domeeni kättesaadavus, teiselt poolt kaitse küberruumis valitsevate ohtude eest.

"Ühest põhjust, miks Eesti Euroopa Liidu riikidest domeenireformi läbiviimisega viimaseks jäi, on raske välja tuua, kuid peamine oli ilmselt see, et domeenihaldust finantseeriti riigieelarvest haridus- ja teadusasutustele mõeldud vahenditest ja domeeni haldav EENet oli riigiasutus, kellel puudusid muudatuste jõustamiseks vajalik pädevus ja vahendid uue infrastruktuuri väljaarendamiseks," tähendas Kauts.

Uus kord muudab .ee domeeni kättesaadavaks kõigile, kel seda vaja. Turvalisuse tagamisel on oluline komponent domeeninime registreerija isiku tuvastamine ja registreerimisega võetud vastutuse fikseerimises, mille osas oleme loonud maailmas uudse lahenduse. Uuendasime rahvusvaheliselt kasutuses olevat domeenide registreerimise protokolli (EPP – Extensible Provisioning Protocol), luues võimaluse seda kasutada koos Eesti avaliku võime infrastruktuuri lahendustega (ID-kaart, Mobiil-ID). Rakendus võimaldab senisest efektiivsemalt ja mugavamalt fikseerida registreerija tahteavaldust ja vasutust, mis vähendab võimalikke küberkuritegusid ja domeenide kaaperdamisi.