Kauts: Uus domeenikord võimaldab paremini kaitsta intellektuaalset omandit
Kuidas hindate uue domeenikorra kehtestamist seoses kaitsega kaubamärkidele? Milline saab olema vahekohtu roll taolistes vaidlustes?
Uus domeenikord võimaldab paremini kaitsta intellektuaalset omandit sh kaubamärke ja ärinimesid internetis. Kaubamärgikujuliste domeenide kaitseks kaubamärgiomanike poolt on mõistlik kaubamärgiomanikel need domeenid „kes ees, see mees“ põhimõttel ära registreerida. Vaadates nädalast registreerimiste praktikat, siis suur osa kaubamärgiomanikke on seda ka juba teinud.
Kui siiski juhtub, et keegi teine isik jõuab kaubamärgiomanikust ette ja kaubamärgiomanik arvab, et tema õigusi on kahjustatud, siis on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda Domeenivaidluste komisjoni poole, mis alustab Eesti Interneti SA juures tööd augustis.Kes on olnud Eesti domeenireformi peamised toetajad/vastased? Teie hinnangul, mis on olnud suurim õnnestumine ja mis suurim läbikukkumine seoses .ee domeeni reformiga?
Ma oskan nimetada eestvedajaid. Ettevalmistamises osalesid .ee domeeni administraatorid Endel Lippmaa ja Jaak Lippmaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja mitmed teised riigiasutused, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Pangaliit, Patendivolinike Selts. Suurim õnnestumine on kindlasti see, et 10 aastat oodatud uuendused on nüüd tehtud ja uus domeenikord kehtestatud.
Seni on suhtlus toimunud valdavalt registripidajate osaga internetikogukonnast ja asi, millele peame senisest enam fokuseerima on suhtlus domeeni registreerijate ehk lõppkasutajatega.
Miks peab .ee lõpuga domeeni eest küsitav aastane nn "hooldussumma" konkurentsilt suurim olema? .eu ja .com jne on ju palju odavamad? Kas eestlased jälle siinkohal üle ei pinguta, palgad on meil ju muu arenenud maailmaga võrreldes väiksed ja nüüd siis domeeninimed keskmiselt 2 korda kallimad kui mujal. Selgitate ehk äkki sellist hinnapoliitikat? .eu maksab 4 EUR ehk 62.59 EEK aastas. Miks .ee peab nii palju kallim olema? Kust pärinevad kodanik Kautsi andmed, et Eesti ccTLD ülalpidamiskulud on väikseimad maailmas? On neid andmeid võimalik ka tavakodanikul kontrollida?
Interneti domeenide haldamine on oma olemuselt mittetulunduslik tegevus ja Eesti Interneti SA poolt küsitava tasu suurus pannakse paika kulupõhiselt, et see kataks domeenihalduseks tehtavad kulud. See tähendab ka seda, et kui registreeritud domeenide arv kasvab, siis on võimalik tasu alandada. Tasu on kõigile registripidajatele ühene.
Tasu kujunemise mehhanism ei erine maailmas levinud praktikast. Sellest hoolimata on madalama tasuga domeene, näiteks geneerilisted domeenid .com, .net. Põhjus on, et geneerilisi domeene on rohkem ja seetõttu on ühe domeeni haldamise kulu madalam. .ee domeene on registreeritud alla 80 000, võrdluseks aga .com domeene on näiteks 88,3 miljonit ja .net domeene 13,1 miljonit. Suur registreeritud domeenide arv võimaldab madalamal hoida ka mõnede maatunnusega domeenide tasud, näiteks Saksamaa .de domeene on registreeritud 13,7 miljonit, Rootsi .se domeene üle 960 000. Kus domeene on vähem kui Eestis, seal on tasu kõrgem, näiteks Islandil, kus on domeene on registreeritud vaid alla 30 000 on registripidajatelt küsitav tasu 39€.
Domeeninime lõpptasu, mida registripidaja küsib registreerimisteenuste eest registreerijalt kujuneb registripidajate vabaturul, arvestades konkurentsi.
Kas ja millal tulevad .ee domeenile täpitähed? Millised tähestikud tulevad? Mis saab EENetis ülemineku hetkel registreerimise ootel olnud domeenidest, tean päris mitut sellist?
.ee domeenile IDN (Internationalized domain names) ehk täpitähtedega domeeninimede registreerimisvõimaluste loomine on kavas. Esimeses järjekorras juurutame eesti tähestikus olevad täppidega tähed š, ž, õ, ä, ö, ü. Ajaliselt plaanime täpitähtede juurutamist veel selle aastanumbri sees.
EENetis registreerimise ootel olnud domeenide vastuse osas vt eelmine eelnevat.
Olukorras, kus virtuaalserverid pakuvad pri.ee omanikele tasuta veebiruumi, kuidas põhjendada pri.ee domeeni aastamaksu (ja selle, kui kolmanda astme domeeni hinna samasust teise astme domeeniga). Miks te ei taha anda pri.ee domeeni mõne IT-spetside poolt moodustatud MTÜ poole ja nad jagaksid eraisikutele neid domeene tasuta edasi? Mis põhjusel on ülddomeenide (näiteks pri.ee; fie.ee) alla domeeninime registreerimise tasusüsteem sama teise taseme domeeninimede(kujul domeeninimi.ee) omaga? Eraisikutele orienteeritud pri.ee puhul võib pidada hetkel kehtestatud aastamaksu siiralt ülekohtuseks.
Üks domeenide registreerimise põhiprintsiipe on registreerijate võrdne kohtlemine. Ülddomeeni .pri.ee domeeni alla registreerimine on alates selle loomisest olnud võrdsustatud otse .ee alla registreerimisega. Ülddomeeni staatus tagab, et sarnaselt otse .ee domeeni alla registreerimisega on ka .pri.ee alla võimalik kõigil soovijatel uusi domeene registreerida ja olemasolevaid registreeringuid kaitsta. .pri.ee erinevus seisnes selles, et vanade domeenireeglite järgi ei olnud eraisikutel otse .ee alla domeeni registreerimine lubatud.
Peaasjalikult .pri.ee domeeni all ajaveebide pidajate poolt on välja käidud soov, et .pri.ee domeen võiks olla tasuta. Pri.ee all on registreerinud küll hulk ajaveebe, kuid samas on seal ka terve hulk kommertssaite, sealhulgas täiskasvanute lehekülgi, mis tähendab, et tegelikkuses ei erine .pri.ee ka registreerijate poolest oluliselt .ee domeenist. pri.ee ja .ee domeenide haldamise kulud on võrdsed. Ka seni ei ole .pri.ee domeen olnud tasuta, vaid selle kulud on olnud võrdsed .ee domeeni haldamise kuludega ja need on makstud kinni riigieelarvest. Riigieelarvest enam domeenindust ei doteerita ja tasuta pri.ee domeeni tähendab seda, et selle maksavad kinni kõik teised .ee domeenide registreerijad.
Alternatiivina on pakutud kaotada .pri.ee ülddomeeni staatus ja anda pri.ee kellegi kolmanda osapoole, näiteks mõne Interneti teenusepakkuja ettevõtte või MTÜ hallata. Ilmselt ei ole keegi nõus 12000 domeeni registreerimist kinni maksma ja kehtestab samuti kulude katteks tasu, mis arvestades nimede vähesust tähendab, et domeeni tasu võib kujuneda .ee omast kõrgemaks. Ülddomeeni staatuse kaotamise puhul ei ole tagatud ka kõigi soovijate vaba ligipääs .pri.ee domeenile. Kui tahame, et .pri.ee domeen kõigile kättesaadava ülddomeenina edasi eksisteeriks ja kõigil sinna alla domeenid registreerinud isikutel oleks võimalus oma nimesid edasi kasutada, siis on tema teiste domeenidega võrdne kohtlemine ainus võimalik lahendus.
Milline on kodanik Kautsi hariduslik ja professionaalne taust, mis teeb temast parima isiku EISi juhtima?
Hariduselt olen infotehnoloog, lõpetanud TTÜ äriinfotehnoloogia cum laude. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töötades olid minu ülesanded seotud IKT ja Interneti valdkonnaga nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Alates 2008. aastast olen Eesti esindaja ICANN juures, kes kureerib Eesti suhtlust rahvusvahelise internetiorganisatsiooniga. Olin üks domeenireformi käivitajatest ja ministeeriumi juures tegutsenud ning uuendused ettevalmistanud töörühma liige.
Usun, et koos Eesti domeeni asutanud ja .ee domeeni alal kõige kompetentsema asjatundja Jaak Lippmaaga moodustame sobiva meeskonna Eesti Interneti SA-d juhtima ja valdkonda kureerima.
Kas nüüd hakkab Eesti Internet oma postkasti saabunud kirjadel ka vastama ? Mis sinna kirjutatud va 2-3kuud tagasi ja korduvalt?
Huvi uue domeenikorra vastu viimastel nädalatel olnud suur, mistõttu on väga suur ka meile saabuvate kirjade hulk. Eesti Interneti SA töötajad tegelevad jooksvalt neile vastamisega. Vabandan, kui vastamistähtajad on pikemad kui normaalses situatsioonis või mõni kiri on jäänud vastamata.
et www.eestiriik.ee on regatud eesti internetile kui selle domeeni taotlused on tehtud 4 firma poolt ja varasem juba jaanuari 2010 ? Äkki firma selgitab. Kas siin kasutatakse tugevama õigust ja niiongi nagu õige jah ?
Kus juures taotlusi pole tagasi lükatud mis tähendab et domeen on läbi vaatamisel. Samuti firmadel osadel polnud varasemat registreeritud domeeni. Kas asi on ikka õiglane?
Eesti Interneti SA sai EENetilt hulga hulga menetluses olevaid domeene, mille registreerimistaotlust EENet ei ole mingil põhjusel rahuldanud. Domeenid on avaldatud Eesti Interneti SA kodulehel reserveeritud domeenide nimekirjas ja nende juurde on lisatud märge „pending“. Otsime koostöös EENetis nende domeenide menetluse lõpetamise võimalust, et kellegi registreerija huvid ei saaks kahjustada. Seni aga neid domeene registreerida ei ole võimalik.
Millisel põhjusel on mõned reserveeritud riiginimedest ingliskeelsed (israel.ee) ning eestikeelne kuju ei ole reserveeritud (iisrael.ee), teised jällegi eestikeelsed (ameerikauhendriigid.ee, saudiaraabia.ee) ning ingliskeelne kuju ei ole reserveeritud (unitedstatesofamerica.ee, kingdomofsaudiarabia.ee)? Mis saab domeenist eesti.ee, mis on reserveeritud?
Reserveeritud nimede nimekirja on kantud üksnes ametlikult kasutusel olevad riikide nimekujud. Eesti.ee domeen on registreeritud Vabariigi Valitsusele (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ja seal asub riigiga suhtlemise e-keskkond Eesti.ee portaal.
Millal uued domeenid ometi tööle hakkavad? Domeene saab registreerida, aga kuna juurtsooni neid ei lisata, siis sisuliselt maksan ma oma domeeni eest tühja, sest reaalselt ta ei tööta.
Lisame uusi domeene tsooni kord päevas, tavaliselt toimub see tööpäeva lõpus. Tulenevalt Interneti sisesest toimimisloogikast võtab uuenduste levimine aega kuni 24 tundi. Tulevikus on planeeritud tsoonifaili genereerimist hakata tegema mitu korda päevas.
Millal hakkab tööle domeenide vahekohus? Kas ja mis on selle eelised tavalise kohtumenetluse ees? Kes on seal kohtunikeks? Miks muudeti 07.07.2010 õhtul EIS-i kodulehel olevaid domeenireegleid ilma sellest kedagi teavitamata?
Sõltumatu domeenivaidluste komisjoni eelised on kindlasti seotud väiksema aja- ja rahakuluga ning sellega, et vaidlusi hakkavad lahendama valdkonnas spetsialiseerunud eksperdid, keda kohtusüsteemis ilmselt nii lihtsalt ei leia.
Domeenivaidluste komisjoni reglement ja vajalikud muudatused domeenireeglites on ette valmistatud ja Eesti Interneti SA nõukogu poolt kiirendatud korras 29. juuni otsusega heaks kiidetud. Komisjoni tööle hakkamiseks on olemas kokkulepped piisava hulga vaidluste lahendajatega. Info komisjoni protseduuride kohta avaldatakse peagi Eesti Interneti SA veebis. Komisjon alustab vaidluste lahendamist augustis.
Soovin registreerida oma perenimelist domeeni. Kuidas on tagatud, et selle kindlasti saan?
Kõikide domeeninimede, sealhulgas perenime kujuliste registreerimine toimub põhimõttel „kes ees, see mees“. See tähendab, et kui Teie perenimi on veel vaba, nime kasutusse võtmiseks tuleb enne teisi soovijaid avaldus esitada ja nimi ära registreerida. Samas, mõned nimed, näiteks Tamm on väga levinud ja kui täpne perenime kuju on juba kellegi teise poolt registreeritud, siis ei ole samuti midagi hullu lahti, vaid on võimalik registreera perenimi muul kujul. Näiteks mitmuses tammed.ee, lisades sobiva liidese, näiteks tammepere.ee, e-posti jaoks registreerimisel tammekirjakast.ee ja nii edasi.
Kas domeen, mis ei ole peale üleminekuperioodi registreeritud suletakse? Mis tingimustel on hiljem võimalik sama domeeninime avada?
EENetis registreeritud domeenidele kehtib kuuekuuline üleminekuperiood, mille jooksul tuleb valida registripidaja, registripidaja juures esitada taotlus domeeni ümberregistreerimiseks. Pärast kuuekuulist perioodi lõppu on 30 päevane aegumisperiood, mille jooksul tehakse WHOIS andmebaasi märge, et domeen on aegunud ja domeeni kontaktisikutele saadetakse sellekohased teated. Aegumisperioodi jooksul on domeen Internetis kättesaadav.
Kui 30 päeva jooksul kontaktidelt tagasisidet ei tule, peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või elektronpostiaadress) pole enam kättesaadav. See staatus kestab kuni 60 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks võimalus valida registripidaja ja domeen korrektselt registreerida.
Kui eelmises punktis märgitud aja jooksul ei õnnestu kontakti saada domeeni kasutajatega, siis kustutatakse domeen registrist ja domeeninimi pannakse karantiini, mis kestab kuni 24 tundi.
Alles peale kustutamist ning tingimusel, et Eesti Interneti SA pole saanud domeeni kasutajate kohta informatsiooni ega taotlusi, muutub domeeninimi vabaks ning registreeritakse esimesele korrektse taotluse esitanud registreerijale.
Kuidas registripidajad valitud on?
Registripidajaks võib saada iga selleks soovi avaldav ja kvalifitseeruv isik. Registripidajaks saamiseks peab kandidaat läbima Eesti Interneti SA poolse akrediteerimise ja sõlmima vastava lepingu. Akrediteerimise käigus kontrollitakse nii registripidaja tehniliste nõuete täi
detust kui ka töötajate kompetentsi. Akrediteeritud registripidajate nimekiri on üleval Eesti Interneti SA veebis ja täieneb pidevalt.
Kas www.hot.ee/ domeen muutub ka tasuliseks või seda saab kasutada edasi nii nagu vanasti, tasuta variandina siis?
hot.ee/domeen alla laiendiga domeenide registreerimist korraldab hot.ee registreerinud teenusepakkuja, kelleks on Elion ja kolmanda taseme alamdomeenide tasude kehtestamine on teenusepakkuja pädevuses.
Saan aru, et hetkel on terve hunnik domeene registreeritud vanast ajast firmadele, keda isegi ei eksisteeri enam. Kuidas neid domeene kätte saada või kustutatud saada ja mida selleks tegema peab? EENet ei ole domeene, mida ei kasutata, vist kunagi kustutanud nüüd ei saa aga uuesti registreerida, sest domeen on 'nagu kasutuses'. Kuhu pöörduma peab või mismoodi mõnda nendest seisma jäänud domeenidest registreerida saaks?
Kõnealused domeenid vabanevad pärast kuuekuulist üleminekuperioodi ja sellele järgnevat 30 päevalist aegumisperioodi ja kahekuulist blokeeritud olekut. Siis on neid võimalik soovijatel uuesti registreerida.
Kui ma registreerin omale hetkel .eu või .com firmanimelise domeeni siis kas igaüks saab registreerida minu firma nimelise domeeni ka .ee lõpuga? Kui selline asi juhtuma peaks, siis kuidas tulevikus käituda kui mul on huvi siiski oma firmanimeline .ee domeen ka kasutusele võtta aga see on juba suvalise mehe poolt endale regatud. Kas mul on mingi juriidiline õigus talt seda tagasi kõsida või välja nõuda?
Soovitan koheselt registreerida ka .ee domeen. Kui see pole koheselt võimalik, on lahenduse saamiseks võimalik pöörduda Eesti Interneti SA juures augustis tööd alustavasse Domeenivaidluste komisjoni.
Iga uue korra ja süsteemi kehtestamine toob kaasa palju vastaseid ja halvustajaid, kas usute ,et kõik uuendused võetakse lõpuks omaks ja kulutuli hääbub?
Siiani on läinud isegi sujuvalt, usun ka et üksikud sekelduse laabuvad.
Miks EIS kui internetikogukonna esindaja (vt. EIS-i põhikiri) ei suhtle kogukonnaga avatult? Isegi registripidajatel on raske oma tööks vajaminevat infot kätte saada, rääkimata tavalistest huvilistest. EIS võiks oma kodulehele paigaldada midagi foorumilaadset, kus inimestega suhelda ja korduvaid küsimusi kokku koondada. Seni on härra Kautsi suust kuuldud palju kordi, kuidas EIS esindab kogukonda ja kogukonnaga on peetud läbirääkimisi, aga suur osa kogukonnast ei tea sellest midagi.
Kas tohiks teada, millist osa internetikogukonnast EIS ikkagi esindab ja kas teie arvates on EIS-i suhtlus kogukonnaga olnud edukas?
Foorumi ettepanek on väga hea ning leiab jooksva arendustegevuse käigus kindlasti oma vormi. Seni püüame olulisemaid küsimusi käsitleda KKK vormis. Suhtlust kogukonnaga saab ainult parandada ja kogukonna tagasiside on Eesti Interneti SA-le äärmiselt oluline.
kauts.ee domeen on registreeritud Kauts Marianne nimele, kelle e-posti aadress on makauts@gmail.com.
Googlest seda e-posti aadressi otsides näeme, et see on olnud Eesti Interneti SA ametlik kontakt:
"Name: eestiinternet.ee Contacts: Marek-Andres Kauts makauts@gmail.com"
Küsin, et milline seos on Kauts Mariannel EIS-ga?
Ei ole seost.
Kuidas on võimalik, et peale esimese päeva totaalset läbikukkumist ja täiesti infovaba teist päeva väidab kodanik Kauts, et "mudel võeti hästi vastu" ja "kasutajad on rahul"? Seda ajal, mil EISi enda whoisi päring ei näidanud domeenide registreeritust. Kelle käest küsiti?
Seda, et taotlusi esimesel päeval registripidajate juurest keskregistrisse ei edastatud ei saa kindlasti nimetata totaalseks läbikukkumiseks. Uus domeenikord kehtib, eraisikutel on võimalik registreerida omale .ee domeene ja ettevõtetel on võimalik registreerida mitu domeeni. Lisaks, domeenikord on kahetasemeline, registreerijate teenindamine on delegeeritud registripidajatele, mis teeb domeeni registreerimise senisest oluliselt mugavamaks. Minul puuduvad andmed, et ükski domeeni registreerimiseks avaldust esitada soovija teenindamata oleks jäänud. Esimese nädala jooksul esitatud suur domeeninimede registreerimistaotluste hulk näitab selgelt, et huvi .ee domeenide registreerimise vastu on suur ja uus domeenikord võeti hästi vastu.
Miks ei ole "kasumit mittetaotleva" SA eelarve avalik?
Riigi asutatud sihtasutuste aruandlus on reguleeritud Riigivaraseadusega, mis ei sätesta eelarve avaldamise kohustust.
Miks lubati Juhan Partsil registreerida domeen ajal, kui mitte keegi teine ei saanud oma registreeringuid saata?
Väide ei ole täpne. Ajal, mil Juhan Parts esitas domeeni registreerimistaotluse registripidajale, oli seda võimalik teha ka teistel domeeni registreerida soovijatel.
Viimase küsimusena: kes võib olla kogu selle sopa pildumise niiditõmbaja, mis meediaveergudel pidevalt käib? Kas Eenet, kellelt võeti kui lapselt pulgakomm käest või hoopis mõni kolmas osapool, kes soovis .ee domeeni majandamist enese kätte haarata.
See näitab vaid, et mitte kõik ei soovinud domeenikorra uuendamist. Samuti põhjendab, miks domeenikorra uuendamine 10 aastat hiljaks jäi.
Hetkel on raske spekuleerida, kas kellelgi on siin ka konkreetsed isiklikud huvid, näiteks majanduslikku laadi. Arvan, et seda näitab aeg.
Palun vastust järgnevatele küsimustele: Miks oli vajalik uue domeenikorra käivitamine? Miks eelmine süsteem ei töötanud ja millised on uue süsteemi eelised võrreldes vanaga? Nimetage palun osapooled kellele kogu see muutus elu paremaks tegi.
Vana kord ja domeeni haldamiseks kasutatav infrastruktuur pärinesid ajast, mil Internet oli valdavalt akadeemiliste asutuste pärusmaa ja oli tänaseks päevaks märkimisväärselt ajale jalgu jäänud.
Kuna vana domeeninimede infosüsteemi opereerimine käis valdavalt käsitsi, töötas süsteem vaatamata registreeringute arvu piiravatele reeglitele oma võimsuse piiril ja ei võimaldanud domeenikorda muudatusi teha. Piiravad domeenireeglid ei vastanud enam ammu eraisikute ja Internetis tegutsevate ettevõtete vajadustele ja nendest mööda minemiseks kasutati erinevaid skeeme sealhulgas varifirmasid, mistõttu domeenide registreerimine ei olnud tihti läbipaistev. Samas, .ee domeen on Eesti Vabariigi sümbol Internetis. Me peame selle kasutamise eest hoolt kandma, mis tähendab, et ühelt pool tuleb tagada domeeni kättesaadavus, teiselt poolt kaitse küberruumis valitsevate ohtude eest.
Ühest põhjust, miks Eesti Euroopa Liidu riikidest domeenireformi läbiviimisega viimaseks jäi on raske välja tuua, kuid peamine oli ilmselt see, et domeenihaldust finantseeriti riigieelarvest haridus- ja teadusasutustele mõeldud vahenditest ja domeeni haldav EENet oli riigiasutus, kellel puudusid muudatuste jõustamiseks vajalik pädevus ja vahendid uue infrastruktuuri väljaarendamiseks.
Uus kord muudab .ee domeeni kättesaadavaks kõigile, kel seda vaja. Turvalisuse tagamisel on oluline komponent domeeninime registreerija isiku tuvastamine ja registreerimisega võetud vastutuse fikseerimises, mille osas oleme loonud maailmas uudse lahenduse. Uuendasime rahvusvaheliselt kasutuses olevat domeenide registreerimise protokolli (EPP – Extensible Provisioning Protocol), luues võimaluse seda kasutada koos Eesti avaliku võtme infrastruktuuri lahendustega (ID-kaart, Mobiil-ID). Rakendus võimaldab senisest efektiivsemalt ja mugavamalt fikseerida registreerija tahteavaldust ja vasutust, mis vähendab võimalikke küberkuritegusid ja domeenide kaaperdamisi.
Uus domeenikord on nüüdseks kehtinud nädala ja saame teha esimesi kokkuvõtteid. Domeeni senisest kättesaadavamask tegevad muudatused on kaasa toonud, et nädalaga on registreeritud 2541 uut domeeni. Eelmisel nädalal esitati ka esimesed avaldused vanade domeenide ümberregistreerimiseks, neid on kokku 68. Selle põhjal võib öelda, et uus kord võeti hästi vastu.
Peamiselt on uute domeenide registreerijateks olnud eraisikud, kel seni puudus Eesti domeeni registreerimise võimalus sootuks. Eraisikud registreerivad valdavalt oma nime kujulisi domeene, et kasutada neid pere e-postiaadressite ja ajaveebide jaoks. Samuti selleks, et kaitsta oma nime Internetis.
Teine aktiivne uute domeenide registreerijate grupp on ettevõtted, kes kasutavad võimalust
Tänan omalt poolt küsimuste esitajaid ja loodan, et vastused on ammendavad.
