Kavandamisel olevad rahaliidud


2000. aastatel, pärast Euroopa rahaliidu sündi, hakati rahaliitude loomist ette valmistama mitmetes muudeski majanduspiirkondades.

Algseid tähtaegu on kõikjal edasi lükatud, kuid ühestki plaanist pole loobutud. Uued sihid on praeguse seisuga kõigil seatud aasta 2015 kanti. Kas maailm saab 5–10 aasta pärast tõesti mõne rahaliidu juurde, sõltub ka sellest, kuidas Euroopa rahaliidul õnnestub oma praegustest probleemidest välja vingerdada.

Pärsia lahe riikide rahaliit

2001. aastal võtsid kuus Lähis-Ida koostöönõukogu riiki – Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan – sihiks luua Euroopa rahaliidu laadne rahaliit, algsete plaanide kohaselt pidanuks see käivituma 2010. aastal.

Nüüd on 2010. aasta on käes, aga laheriikide rahaliitu veel ei ole ning kuuest huvilisest on alles jäänud neli. 2007. aastal kaotas huvi liidu vastu Omaan. Möödunud aastal, kui asjaosalised otsustasid, et tulevase keskpanga asukohaks saab Saudi Araabia pealinn Ar-Riyad, eemaldusid projektist Araabia Ühendemiraadid. Väidetavasti mitte üksnes sellepärast, et nad tahtsid keskpanka enda juurde, vaid ka mitmetel fundamentaalsetel põhjustel.

Koostöönõukogu juht Abdulrahman al Attiyah ütles hiljuti Reutersile, et järgmise viie aasta jooksul on rahaliidu loomine ebatõenäoline. Ettevalmistused liidu moodustamiseks igatahes jätkuvad, näiteks märtsis alustas tegevust rahaliidu keskpanga eelkäija, selle juhiks määrati Saudi Araabia keskpanga juht. Saudi Araabia, Bahreini ja Katari valuuta kurss on praegu fikseeritud dollari, Kuveidil valuutakorvi suhtes.

Ida-Aafrika rahaliit

Viis Ida-Aafrika riiki – Tansaania, Uganda, Kenya, Rwanda ja Burundi –, kes praegu moodustavad tolliliidu, teevad ettevalmistusi Euroopa Liitu kopeeriva ühisturu ja rahaliidu moodustamiseks. Esialgsete plaanide järgi pidi rahaliit moodustatama 2012. aastal, nüüd räägivad asjaosalised ise 2015. aastast ning Ida-Aafrika valmis-olekut analüüsinud Euroopa Keskpanga ekspertide hinnangul läheb vaja veelgi rohkem aega.

Lõuna-Aafrika rahaliit

Lõuna-Aafrika arenguühendus, kuhu kuulub 15 riiki, võttis 2005. aastal eesmärgiks moodustada 2010. aastaks tolliliit, 2015. aastaks ühisturg, 2016. aastaks rahaliit ja 2018. aastal lasta käibele ühisraha. Arenguühenduse kolme liikme – Lesotho, Svaasimaa ja mitteformaalselt ka Namiibia valuuta on juba praegu seotud ühenduse kõige tugevama valuutaga, milleks on Lõuna-Aafrika rand. Lisaks neile kuuluvad ühendusse veel Angola, Botswana, Kongo DV, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mosambiik, Seišellid, Tansaania, Sambia ja Zimbabwe.

Lääne-Aafrika rahatsoon

2000. aastal leppisid viis Lääne-Aafrika riiki – Gambia, Ghana, Guinea, Nigeeria ja Sierra Leone – kokku rahaliidu loomise kavas. Tänavu lisandus neile ka Libeeria. Algsete plaanide kohaselt pidanuks liit ja selle ühisraha eco loodama juba 2003. aastal, kuid kõigepealt lükati tähtaeg edasi 2005. aastasse, siis 2009. aastasse ja praeguse seisuga 2015. aastasse, sest riigid pole suutnud täita kokkulepitud konvergentsikriteeriume. Rahaliidu ettevalmistamiseks on moodustatud Lääne-Aafrika rahainstituut, mis asub Ghana pealinnas Accras.

CFA-frangi tsoon

Kes arvab, et eespool kirjeldatud Aafrika rahaliitude plaanid on naljanumber, peaks mõtlema kaheksat prantsuskeelset Lääne-Aafrika riiki ühendavale CFA-frangi tsoonile, mis toimib suuremate probleemideta juba alates 1945. aastast.

Lääne-Aafrika Riikide Majandus-organisatsiooni (ECOWAS), kuhu kuuluvad nii CFA-frangi maad kui ka eespool nimetatud Lääne-Aafrika rahatsooni ehitavad riigid, kaugem eesmärk on liita mõlemad valuutatsoonid üheks rahaliiduks.

Ekspressi konverents 2020