Keelatud riigiabi: Eestil tuleb Tartu Agrolt tagasi nõuda turuhinnast madalam põllumajandusmaa rent, mida on tasutud 20 aastat

 (34)
Täiendatud kell 13.53!
Tartu Agro piimalehmad
Tartu Agro piimalehmadFoto: Argo Ingver

Euroopa Komisjon teatas, et põllumajandusettevõtja AS Tartu Agro on saanud Eestilt siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuna talle on turuhinnast madalama hinnaga rendile antud põllumajandusmaa. Eesti peab ebaseadusliku abi AS Tartu Agrolt tagasi nõudma.

Komisjoni teate kohaselt on Eesti põllumajandusettevõtja Tartu Agro, kes toodab piima, liha ja teravilja, saanud Eesti riigilt siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuna talle on turuhinnast madalama hinnaga rendile antud põllumajandusmaa. Eesti peab ebaseadusliku abi Tartu Agrolt tagasi nõudma.

2017. aastal alustas komisjon konkurendi kaebuse alusel põhjalikku uurimist, et teha kindlaks, kas maaeluministeeriumi ja AS Tartu Agro vaheline maa rendileping on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Rendileping sõlmiti maaeluministeeriumi ja Tartu Agro vahel 2000. aastal 25 aastaks ning kehtib seega endiselt.

Komisjoni uurimise käigus selgus, et maa rentimine kujutas endast riigiabi, kuna Tartu Agro makstav rent oli ja on endiselt turuhinnast madalam. Selle põhjal leidis komisjon, et rendileping annab Tartu Agrole põhjendamatu ja valikulise eelise konkurentide ees.

Seepärast järeldas komisjon, et ELi riigiabi eeskirjade kohaselt kujutab leping endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi ja Tartu Agro peab ebaseaduslikult saadud eelise tagasi maksma. Hinnanguline summa on ligikaudu 1,2 miljonit eurot. Nüüd määrab Eesti kooskõlas komisjoni otsuses sätestatud metoodikaga kindlaks tagasinõutava summa suuruse.

„Kuna Euroopa Komisjoni otsus on äsja tehtud ja sellega ei ole võimalik olnud põhjalikult tutvuda, siis hetkel ei ole kahjuks võimalik täpsemaid selgitusi anda. Analüüsime otsust ning seejärel selguvad järgmised sammud abi lõpetamise ja tagasinõudmise kohta. Teavitame kõigist järgmistest sammudest ka avalikkust,“ lausus maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Siiski märkis ministeerium, et rendileping sõlmiti enne EL-iga liitumist – kui ka Eestile hakkasid ühised konkurentsireeglid kehtima – ning rendilepingut on rendiperioodi jooksul mitmel korral kaasajastatud, sh tõstetud on ka renditasu suurust.

Ka märkis asutus, et 2014. aasta suvel sai Euroopa Komisjon kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Eesti Maaeluministeerium andis ettevõtjale AS Tartu Agro, andes rendile põllumajandusmaa turuhinnast väidetavalt madalama hinnaga. Samal ajal on Eesti alates 2014. aastast esitanud komisjonile omapoolset teavet, olles seisukohal, et ebaseaduslikku riigiabi antud ei ole.

ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ei käsitata riigiabina sellist riigipoolset sekkumist ettevõtja huvides, mille tingimustega eraettevõtja nõustuks turutingimustel (turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte). Kui seda põhimõtet ei järgita, kujutab riiklik sekkumine endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses, kuna see annab abi saajatele võrreldes konkurentidega majandusliku eelise.

Põhimõtteliselt nõutakse ELi riigiabi eeskirjades, et siseturuga kokkusobimatu riigiabi tõttu tekkinud konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks tuleb abi viivitamata tagasi nõuda. ELi riigiabi eeskirjadega ei ole ette nähtud trahve ja abi tagasinõudmisega ei karistata asjaomast ettevõtjat, vaid lihtsalt taastatakse teiste ettevõtjatega võrdne kohtlemine.