Eestis, Lätis ja Leedus räägitakse teatavasti eri keeli, Rail Balticust huvitatuid on aga väga paljudest riikidest. Seega on loogiline, et töö- ja hangete keel on inglise keel. Siin tekib aga kahesuunaline probleem.

Esiteks, kui inglise keel ei ole osapoolte emakeel, võivad kirjapandust tekkida erinevad arusaamad. Tõlkes võib ka olulisi detaile kaduma minna.

Teisalt ei soovi näiteks Leedu kõiki hankedokumente inglise keelde tõlkida, mis omakorda tekitas Riias toimunud üritusel küsimusi ühel Prantsuse teenuseosutajal. Sel juhul kulub hankel osalejatel palju raha tõlgetele ja taas võib tõlkes midagi olulist kaduma minna. Paabeli segadus missugune!

Ka Rail Balticu projekti vedava ühisfirma RB Rail AS juht Baiba Rubesa tunnistas, et keeleprobleem on eriti piiriüleste projektide puhul suureks probleemiks. Sellele on tähelepanu juhitud ka Euroopa Komisjoni tasandil. Varasemast on teada projekte, kus tõlkevead on tekitanud probleeme.