Kehra vabriku töölisi valmistatakse ette halvimaks

Tehas saatis jaanuaris sundpuhkusele üle 400 töötaja. Koondada seadus sel ajal ei luba.

Kuigi neile, kes pole koondamisteadet saanud, seaduse järgi ümberõpet pakkuda ei saa, käisid tööturuameti ja töötukassa esindajad eile õhtul paberivabrikus, et valmistada sundpuhkusel olevaid töötajaid ette halvimaks.

Tööinspektsiooni teatel taotles juba mitu kuud varjusurmas olnud Kehra paberivabriku omanikfirma Horizon Tselluloosi ja Paberi AS selle aasta jaanuariks 413 inimese lubamist osaliselt tasustatud puhkeajale. Inspektsiooni teabespetsialisti Sigrid Sarve kinnitusel on nõusolek selleks antud ja sel perioodil makstakse nendele töötajatele välja vaid 60 protsenti miinimumpalgast. Ühtlasi ei ole sellel ajal seaduse järgi võimalik ka koondamisteateid väljastada.

Tööturuameti koondatute alamprogrammi juhi Kätlin Kõveriku sõnul oli töötajatega korraldatud kohtumise eesmärk jagada neile selgitusi olukorrast ja võimalustest. Laias laastus on võimalusi kaks: oodata ja loota või lahkuda omal soovil.

Juhul kui täna sundpuhkusele jäetud töötaja tahab lahkuda tehasest omal soovil, puudub tal aga töötuskindlustushüvitise saamise võimalus. Kui ta registreerib ennast seejärel töötuks, säilib tal siiski võimalus töötutoetust saada. „Arvuliselt ei ole see töötuskindlustushüvitisega kindlasti võrreldav,” märkis Kõverik.

Hüvitise saamiseks tekib töötajal võimalus alles pärast koondamist. Selle täpne suurus sõltub aga konkreetsest palgasummast. „Seni on meile tehasest kinnitatud, et töö jätkub,” ütles Kõverik.

Juhul kui mõned töötajad saavad veebruaris, kui osaliselt tasustatud puhkeaeg lõpeb, siiski sule sappa, on töötajale makstava keskmise hüvitise arvutamise aluseks eelneva kuue kuu jooksul teenitud palga kogusumma. „Osaliselt tasustatava puhkuse ajaks tööleping peatub ja seda aega ning selle aja eest makstud tasu keskmise palga arvutamisel ei arvestata,” välistas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee võimaluse, et summat hakkaks alla kiskuma praegu töötajaile makstav 60 protsendini viidud miinimumpalk.

Anija abivallavanema Valeri Jõgioja sõnul ei ole paberivabriku töötajad piirkonnas ainsad, keda kimbutab koondamise hirm. Näiteks nimetas ta saekaatreid ja hooajakaupadele keskendunud õmblusfirmat AS Year, kes kaalub paremate laenutingimuste saamiseks Soome kolimist.

Mure vee puhastamise pärast

Jõgioja on olukorra pärast mures: „Ühelt poolt ähvardab inimesi oht kaotada töö, teisest otsast tõstetakse aga vee hinda.” Juba veebruarist hakkab paberivabriku biopuhastis linna reovee puhastamisele kehtima uus hind. „Praegu on see 15 senti, uus hind on 23,5 senti kuupmeetri eest,” rääkis Jõgioja. Seega tõuseb hind kuu algusest enam kui poole võrra.

Praegu maksab vald tehasele biopuhasti kasutamise eest 50 000 krooni kuus. Ajal, kui tehas seisab, tahaksid tehase esindajad Jõgioja sõnul puhasti käigus hoidmise eest aga kaheksa korda rohkem ehk 400 000 krooni.

Anija vallavalitsus, valla vee-ettevõte Velko ja tehase esindajad otsivad erimeelsustele lahendusi uuesti järgmisel esmaspäeval.

Vald kavatseb ehitada uue puhasti

•• Tehase ja valla vaidlus Kehra reovee puhastamise kulude ja­gamise pärast on viinud Anija vallajuhid mõttele ehitada ajutise lahendusena linna olemasolevad eelpuhastid ümber.

•• Harju maavanema Värner Lootsmanni hinnangul ei saa ka kindel olla, et projekt ei osutu vallale plaanitust oluliselt kulukamaks, sest lisanduda võivad nii saastetasud kui ka täiendavad uuringud ja ümberehitused.

•• Samal ajal on Anija vallal Kehrasse uue puhastusjaama ehitamiseks juba rahastamise kokku­lepe, mille kohaselt valmib projekt eeldatavalt juba järgmisel aastal.

•• Anija abivallavanema Valeri Jõgioja sõnul eraldatakse selle tarbeks Euroopa ühtekuuluvusfondist 165 miljonit krooni.

•• Kokku maksab Kehra reovee puhastamise, uue puhastusjaama ehitamise ning linna vee­võrgu ümberehitamise ja reno­veerimise projekt 225 miljonit krooni.