PUUVILJATURG: suuri investeeringuid on teinud ainult kümnendik hulgimüüjatest
Enamik kauplusi ei telli head puuvilja kõrge hinna tõttu
Enamik kauplusi tellib madala hinna tõttu ainult halva või keskmise kvaliteediga puuvilja. Eestis müüakse valdavalt keskmise kvaliteediga puuvilju, ütles puu- ja juurviljade hulgimüüja Megaviljade AS nõukogu liige Jüri Ruul. “Üldjuhul läheb odav puuvili paremini kaubaks ja poed kallimat ei telli,” nentis ta. Kallimat ja vastavalt ka paremat puuvilja tellib ja müüb tema sõnul Eestis üksnes Stockmanni Kaubamaja. “Seal on kindlasti suurim valik ja parim kvaliteet,” kinnitas Ruul.
Umbes viiendikku Eesti puu- ja juurviljaturust hõlmava saja miljoni kroonise aastakäibega Puuviljaparadiisi projektijuht Alar Hõim kinnitas, et ta toob Eestisse üksnes kvaliteetset kaupa. “Kui me seda kiiresti maha müüa ei suuda, läheb see vahel käest ära.” Partiide kaupa võib viljade küpsusaste olla tema sõnul väga kõikuv.
Ruuli hinnangul moodustab turul müüdava ebaseaduslikult Eestisse toodava puuvilja osa Eestis umbes viiendiku ja kõigub aastaajast sõltuvalt oluliselt.
Salaarbuusid poole odavamad
Puu- ja Köögivilja Hulgimüüjate Liidu tegevdirektori Raoul Luigendi väitel ei too ka legaalsed maaletoojad Eestisse kõrgekvaliteedilist kaupa. “Hinnavahe võib olla kahekordne või suuremgi ja meie inimesed nii kallist kaupa ei osta. Enamasti tuuakse sisse mittestandardset puuvilja, mis võib poeletil kiiresti rikneda,” selgitas ta. “Ja kui nüüd kaupmehed pole küllalt kiired plekkidega või pehmeid vilju välja noppima, võib selline kaup ka ostja kotti jõuda.”
Luigendi sõnul on näiteks apelsinidel kuus kvaliteedikategooriat ja esimesse kolme kategooriasse kuuluvaid vilju eestlased tavaliselt Eestis ei näe.
Puu- ja Köögivilja Hulgimüüjate Liidu andmetel on Tallinna keskturu üle ujutanud umbes kolmsada tonni arbuuse, mida müüakse poehinnast kaks korda odavamalt.
“Keskmiselt müüb Keskturg kuus tonni päevas, aga 50 päeva ei säili ükski arbuus, eriti veel praeguste vihmaste ilmadega,” selgitas Luigend toimuvat.
Turg korrastamata
Odavalt saavad kauba ära anda Luigendi sõnul üksnes need kaupmehed, kes pole investeerinud ladude ehitamisse ja külmkappide muretsemisse. Tegemist on illegaalselt sisse toodud viljadega, mille pealt riigil jäävad maksud saamata ja mille säilitamistingimusi keegi ei kontrolli.
“Üks suur veoautotäis arbuuse, mis ootamatult linna ilmub, võib uppi lüüa kogu turu ja teha suurt kahju firmadele, kes aasta ringi stabiilselt äri tahavad ajada,” kurtis Luigend.
Luigendi hinnangul on Eesti puuviljaturg täiesti korrastamata ja ehkki 1995. aasta veebruaris kehtima hakanud seaduse järgi peaks puu- ja juurvilja riiki toojatel olema selleks tegevuseks litsents, ei väljastata neid siiani. “Alles siis, kui tegevusloa eest peab välja käima viiskümmend tuhat krooni, nagu seadus ette näeb, võib olla kindel, et firmal on pikemaajalised ja tõsisemad plaanid,” leidis ta.
Eestis on ligi sada puu- ja köögiviljade hulgikaubandusega tegelevat firmat, millest vaid kümnel on olemas oma ladu.
