"Tänavu on Eestis taimse proteiini vajadus nii suur, et rapsi realiseerimisega mingeid probleeme pole," ütles Meie Maale Taluvaru müügikorraldaja Aarne Põri. "Ainuüksi Weroli õlitehase vajadus on 60.000 tonni, küsivad veel Eesti Õlikultuuride Ühistu, Soasepa Seemnekasvatuse OÜ jt."

Kokku oli tänavu Saaremaal raps maha külvatud 250 hektaril, kuid aasta ei olnud kultuuri kasvatajatele soodne. Kõljala POÜ sai mullu hea saagi, tänavu läks neil kehvasti. Rapsi väikese saagikuse põhjustas tänavu taime kimbutanud haigus, mustlaiksus.

Headel aastatel saab hektarilt kuni kolm tonni rapsiseemet, kehvadel aastatel alla tonni. Tänavu peaks Saaremaalt mandrile rapsi minema paarsada tonni, väikese osa ostab Saikla veski. "Saaremaa ainuke suure õlipressi omanik Meelis Vahter jättis kõrge hinna tõttu tänavu rapsi kokku ostmata," rääkis Põri. Seetõttu pole käivitunud ka ettevõtja plaan hakata tootma rapsiõli baasil biokütust.

Saaremaa Taluliidu väikese võimsusega rapsiõli press on rendil Saikla veskis Urmas Verlini käes. "Rapsiõli kook ostetakse mul kohe veskist ära, selle hind on 3,1 krooni kilo, traktorite hüdrosüsteemidesse sobilikku õli ja metsasaagide ketiõli müün kuue krooniga kilo, toiduõli hind on 12 krooni liiter," rääkis Verlin, kes ostab rapsiseemet hinnaga 3,55 krooni kilo.

Mandri hinnast on see küll veidi madalam, kuid transport Saiklasse maksab ka vähem, sisuliselt teeb ühe hinna välja, lisas Verlin.

Saaremaa Taluliidu direktor Andrus Sepp arvas, et ainuüksi tänavuse kõrge rapsihinna pärast veel uusi kasvatajaid juurde ei tule. "See ei ole lihtne kultuur kasvatada, teadmisi ja õiget mulda on vaja, kõik ühe asjaga rikkaks ei saa," tõdes Sepp.