"Kui tont on juba seinale maalitud, siis on ükskõik millisel hetkel hästi lihtne sellega pingeid üles kruvida," püüdis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus fosforiiditondi pingeid maha võtta. Ikka sellesama jutuga, et fosforiit ei ole Eestis kaevandatav - otsus, millega fosforiit Eestis kaevandamisele mitte kuuluvaks maavaraks kinnitati, pärineb juba 1996. aastast. Ja see pole keskkonnaministri, vaid valitsuse otsus, seega ei muuda pelgalt ministri vahetumine ses suhtes vähimatki.

"Sellel otsusel on puhtalt keskkonnakaitselised põhjused, ennekõike oht, et põhjaveekihid ohtu satuvad," toonitas Pentus-Rosimannus. "Lootusega, et äkki läheb õnneks, äkki midagi ei juhtugi, ei saa me tegevusi lubada. Võimalikud riskid on liiga suured ja tagajärjed võivad olla pöördumatud."

Sonda põlevkivimaardla kattub suures osas fosforiidimaardlaga. Maapõueseaduse järgi ei tohi kaevandada ühte maavara nii, et sellega teist rikutakse. "Seadusest ei saa ühte rida eraldi välja võtta," kinnitas minister, et kooskaevandamise nõudega peetakse silmas ennekõike liiva ja kruusa ning igal juhul peavad mõlemad maavarad olema kaevandatavad. "Kuna fosforiidivarud on passiivseks arvatud, siis on välistatud, et põlevkivi kaevandamise järel "kogemata" ka fosforiit välja võetakse."