Kelmid petsid krüptoraha lubadustega välja pea 40 000 eurot ja lasid firma raamatupidajal saata Türki 25 000 eurot

Eile alustas prokuratuur kaks kriminaalmenetlust. Neist ühes meelitasid krüprotoraha platvormi maaklerid mehel välja 39 500 eurot ning teises lasi firma juhatuse liikmena esinenud isik kanda Türgi pangas asuvale kontole 24 411 eurot.

Kui krüptoraha platvormi u-i-group.com maaklerite ebaõiget juttu uskuma jäänud 29-aastasel mehel platvormi kontodele kantud raha on läinud, siis teise juhtumiga seotud ettevõttel läks paremini. Kuna ülekande teinud firma juhatuse liige tegelikult sellist korraldust ei andnud, õnnestus Eestis asuval pangal makse tagasi kutsuda.

Kuna mõlemad kriminaalmenetlused alustati alles eile, siis tegeleb prokuratuur alles info kogumisega ning midagi täiendavat hetkel lisada ei saa.

Küll aga tõdeb ringkonnaprokurör Jürgen Hüva kommentaariks investeerimispettuste kohta, et investeerimisega algust tegev inimene peaks eelnevalt tegema korraliku taustatöö ning viima end valdkonnaga kurssi. „Tasub pidada silmas, et igasuguse investeerimisega kaasneb risk, ent taolistesse interneti teel pakutavatesse võimalustesse tuleks suhtuda erilise ettevaatlikkusega ning pigem isegi skeptiliselt," kinnitab ta.

Tavapärane on skeem, kus inimestega võetakse telefoni teel ühendust ja pakutakse kõrge tootlusega investeerimisvõimalust. Inimene jõuab veebilehele, kuhu jätab oma kontaktid, misjärel võetakse temaga juba ühendust ja juhendatakse, kuidas ja kuhu raha maksta või võetakse üle tema arvutipilt näiteks kaugjuhtimisprogrammide AnyDesk või TeamViewer kaudu.

Viimasel ajal langetakse üha sagedamini veebireklaami ohvriks või satutakse suhtluskeskkondades kellegi soovituste kaudu kelmide kauplemisplatvormidele. Reklaamide juures võidakse kasutada ka tuntud või autoriteetse inimese nime ja pilti, mis süvendab kannatanus kindlust investeerimisotsuse õigsuses. Igal juhul peaks inimene enne oma varakäsutust tegema põhjaliku uurimistöö ja veenduma pakkuja usaldusväärsuses.

Politsei ja prokuratuuri esimesed sammud selliste juhtumite puhul on tuvastada raha liikumine ning kuriteo toimepanemise riik. Väga sageli on tegemist välisriikides asuvate kurjategijatega ning ka raha on liikunud välisriigis asuvatele kontodele. Siin tuleb mängu rahvusvaheline koostöö, kus infovahetus võtab paratamatult aega ning erinevate riikide ressurss üksikjuhtumitega tegelemiseks on piiratud. Seega võivad jääda kurjategijad tuvastamata ning isegi kui õnnestub välja selgitada kurjategija, ei taga kriminaalmenetlus, et kannatanu oma raha tagasi saab. Seetõttu peaks iga inimene väga hoolikalt kaaluma, kuhu ja kellele nad raha üle kannavad. Kahtluse korral tuleks jätta tehing tegemata ning küsida nõu asjatundjalt.

Politsei palub inimestel oma vara hoidmise eesmärgil jälgida lihtsaid nõuandeid:

• Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.
• Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
• Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist - TeamViewer või AnyDesk.
• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.