Protsentuaalselt on hinnad kõige enam kukkunud siiski Eestis. Kogu autokindlustuse hinnalangus peitub ühelt poolt hinnavõitluses, ent teisalt on paranenud ka meie liikluskultuur, mis toob kaasa kahjude vähenemise ja seeläbi ka hindade langetamise.

Ootamatu lumesadu eelmise aasta alguses, torm augustis ning 2010. aasta lõpus - nii palju erakordseid ilmastikutingimusi ei ole pika aja jooksul ühes aastas nähtud. Loomulikult kaasnes keeruliste ilmastikuoludega kindlustusseltsidele suur kahju. Näiteks detsembris, jaanuaris ning veebruaris olid kindlasti kahjud 50-60% tavapärasest suuremad. Aasta kokkuvõttes oli kahjusid ligikaudu veerandi võrra enam tavapärastest aastatest. Alates taasiseseisvumisest, mil kindlustusturg tekkima hakkas, võis 2010. aasta olla kindlustusseltsidele üks kahjususe mõttes kõige kehvemaid aastaid. Pea kõigis regiooni riikides on kindlustusmahud drastiliselt vähenenud.

Eelmine suurem löök kindlustusseltsidele oli 2005. aasta torm Ervin, mille järel mõned kindlustusseltsid klientide meelehärmiks kohe ka hindu tõstsid, mis avaldas mõju varakindlustuse hindadele. Vaatamata sellele, et nii Baltikumis kui ka Skandinaavias kannatati möödunud aastal ilmastiku tõttu sarnaselt Eestile suuri kahjusid, ei mõjuta üks aasta kogu grupi dünaamikat nii palju, et oleks vältimatu vajadus hindu tõsta.
Möödunud aasta oli kindlustuses analoogne Lätis ja Leedus – nii ilmakahjude kui hinnakonkurentsi osas, Skandinaavias hinnakonkurents nii tihe ei olnud, ent karmid talveolud avaldasid kindlustusturule samuti tugevat mõju.

Baltikumis langesid kindlustushinnad protsentuaalselt aga enim just Eestis. Selle taga on suuresti ka kahjujuhtumite vähenemine – liikluskultuur on oluliselt paranenud ja näiteks Lätis on majandusolukorrast tulenevalt vähenenud ka igapäevane autode kasutamine.

Peamisteks hindu alandavateks teguriteks siis kahjujuhtumite vähenemine ja hinnakonkurents kindlustusandjate vahel. Ametlikku statistikat selle kohta ei ole aga võimalik on vaadata nt kütusemüüjate müügistatistikat.

Praegu käimasoleval aastal lähevad kindlustustooted järjest paremaks kliendi jaoks. Paljud kindlustusandjad on oma tooteid edasi arendanud ja uuendanud. 2011 keskenduvad paljud seltsid ilmselt kodukindlustusele.

Kindlustusturul valitseb hetkel trend, mis muudab kindlustustingimused kliendi jaoks aina paremaks. Möödunud aastal värskendasid paljud pakkujad nii kasko- kui ka kodukindlustustooteid.

2011. põhiliseks märksõnaks saab ilmselt autokindlustuse asemel hoopis kodukindlustus.

Üheks oluliseks suunaks on ka koguriskikindlustus, mis tähendab seda, et kaetud on kõik loetelus sisalduvad riskid - kõik, mis ei ole välistatud, on sellise kindlustusliigi puhul kaetud. See on kliendi jaoks väga selge ja arusaadav.

Teine uus suund puudutab kodus leiduvat vara. Kindlustused hakkavad pakkuma lahendust, mille puhul ei arvestata mööbli või koduelektroonika kahjustumise korral amortisatsiooni ning pakutakse asemele samaväärset uut toodet, samuti on kaitstud kaasas olev kodune vara näiteks reisil või autos. Hetkel on turul alles hakatud mõtlema kindlustuskaitsele, mis katab lisaks majas sees olevale varale ka näiteks ukse taha jäetud lapsekäru ja muruniiduki. Võimalusi kindlustustoodete arendamiseks on aga veel hulgaliselt.

Tundub, et kindlustushindades on samuti põhi käes. Mõned kindlustusandjad on andnud impulsse hindade tõstmiseks.

2011. aasta number üks kindlustuses on kodukindlustus. Teine suurem teema on ettevõtete varakindlustuse kasv. Juba 2010. aasta lõpus hakkas kasvama veosekindlustus. Kindlustusturg reageerib majandussituatsioonile reeglina väikese nihkega ning kuna tootmine ja eksport on hoogustunud siis võib prognoosida ka just selle sektori varakindlustustoodete mahtude kasvu.