Kersti Kaljulaid: kogu Eesti Energia oleks võinud ammu börsil olla. Ettevõttel oleks tekkinud ellujäämisinstinkt

 (180)
Riik solgib EASiga turgu!
Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid.Foto: Madis Veltman

Tavalisel inimesel ei ole Eestis häid raha paigutamise võimalusi. Raha ja ettevõtted ei saa Eestis kokku, kinnitas president Kersti Kaljulaid Tallinna börsi korraldatud majandusdebatil "Igale inimesele otseosalus Eesti majanduses".

Kaljulaid tõdes, et tavalisest inimesest, tavalisest säästjast läheb meie börsil toimuv mööda. Kui vahel harva avanebki võimalus midagi emissioonis märkida, siis selgub, et saad oluliselt vähem kui soovisid, tõdes Kaljulaid vastuseks küsimusele kui head on meie investeerimisvõimalused väikeinvestorile.

Tallinna börsi juht Kaarel Ots tõdes aga, et investeerimisvõimalused on muutunud kättesaadavamaks ning meil on varasemast rohkem variante, mille hulgast valida.

Kaljulaidi sõnul ei saa raha ning ettevõtted Eestis kokku. Ta tõi näiteks, et kui soovib investeerida mõnda sektoripõhisesse fondi, siis seda võimalust tal ei ole. Samuti ei ole Eesti turul lahendust kliendile, kes soovib investeerida 10 000, 20 000 või 50 000 eurot.

„Kui inimesel on 100 000-200 000 euro kandis investeerimissuutlikkus, siis see raha läheb kinnisvarasse. Kuid võiks olla ka mujal," lausus Kaljulaid, lisades, et raha kinnisvarasse liikumine loob selles sektoris mulli. Ka Kaljulaidi enda investeerimisportfellist pool on paigutatud kinnisvarasse ning teine pool vähese tootlikkusega instrumentidesse, sest erinevate sektorite kasvuga kaasas käimiseks ei ole Eestis investeerimisvõimalusi. „Aga tegin otsuse, et toon oma raha nui neljaks Eestisse," lausus Kaljulaid.

Seotud lood:

„Näen meil olulisi rahavahetuse tõrkeid," tõdes president Kaljulaid, lisades, et Eesti Energia oleks võinud ammu börsil olla.

Samuti on tema sõnul arusaamatu, miks Eesti Energia plaanib börsile minna vaid roheenergia osaga. Kogu Eesti Energia börsile viimine oleks Kaljulaidi sõnul ettevõtte jaoks positiivne. „Automaatselt tekiks Eesti Energial ellujäämisinstinkt, mida tal täna ei ole," lausus Kaljulaid, lisades, et praegused põlevkivienergiaga seotud sotsiaalprobleemid saavad nagunii lahendatud.

„See on olnud viga, et oleme väga aeglaselt toonud riigiettevõtted börsile," kinnitas Kaljulaid.

Riigivõlakirjadega finantskirjaoskust arendada ei tohi

Arutlusringis tõstatati ka küsimus, kui atraktiivne võiks Eesti riigivõlakiri jaeinvestori jaoks olla.

Tallinna börsi juht Kaarel Ots märkis, et riigivõlakiri oleks teadlik samm ning hea praktiline võimalus finantskirjaoskuse arendamiseks. Eriti arvestades, et riigivõlg on meil väga madal.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul ei oleks riigivõlakiri jaeinvestori jaoks atraktiivne, sest sellelt makstav intress oleks liiga madal. „Jaeinvestoril oleks väga raske oma ükskõiksust talitseda. 0,1%, 0,2% ja 0,3% ei ole see intress, mis tõmbaks," lausus ta.

Kersti Kaljulaidi sõnul oleks riigil ohutum tegutseda projektivõllakirjadega, sest need kaovad tähtaja möödumisel eelarvest, samas kui tavapärased riigivõlakirjad kipuvad jääma eelarve osaks ja nendega hakatakse pidevalt jooksvaid kulusid finantseerima. Madal riigi võlakoormuse tase ei saa Kaljulaidi sõnul olla argument, et riik peaks hakkama laenama igapäevakuludeks.

Pensioni II samba vabatahtlikuks muutmisega kaasneb moraalne probleem

Kersti Kaljulaidi hinnangul ei mõjuta II pensionisammas inimese arukust karvavõrdki. Teise sambasse kogunenud raha väljavõtmisega võib juhtuda, et inimestel ei ole sinna kogunenud piisavalt palju raha, et jätkata iseseisvat investeerimist. Teise võimalusena võivad inimesed kasutada sinna kogunenud raha oma laenude tagasimaksmiseks.

Kaljulaid kinnitas, et tema jaoks on selles küsimuses aga hoopis tõsisem moraalne probleem. Osa inimesi kulutab teise sambasse kogunenud raha ära ja osa mitte. Kui raha on pensioni ajaks ära kulutatud ja inimene tuleb riigilt sotsiaaltoetusi küsima, siis kas tema eelnevat käitumist penisonirahaga arvestatakse? „Kas minu sotsiaaltoetust kuidagi diskonteeritakse sellest, et ma olen oma raha rösteri peale kulutanud?"

Peeter Koppel lausus, et pensionisüsteemiga on riik inimesi tänaseks juba kaks korda petnud. Esimest korda siis, kui riigipoolsed sissemaksed finantskriisi ajal katkestati ning penisonifondidel jäi seetõttu kasutamata kõige magusam ostukoht. Ning teine kord praegu.

Koppel märkis, et inimese enda säästmise võime on kesine ning kapitaliturule raha paigutamine on kõige parem viis pikaajaliseks raha kasvatamiseks.

Kui investeerimishorisondiks on 30 aastat, siis see tähendab, et raha ei ole kaotatud, vaid see on teeninud reaalvääringus ja märkimisväärselt. „Riigipoolne tõuge inimeste distsiplineeritusele penisonivarade säästmiseks võiks eksisteerida," lausus Koppel.

Kuidas muuta investeerimine jälle rahvusspordiks?

Peeter Koppeli sõnul peaks tegutsema juba keskkoolist ning majandusõpe peaks olema konkreetne ja fokusseeritud. „Lastele tuleb anda selge pilt, et maailm on karm koht ja kui sa ei säästa ja investeeri, siis pensionipõlves pole sul võimalik leivale panna vorsti ja tõenäoliselt ka mitte võid," lausus ta.

Kaljulaidi sõnul tuleb suurendada pakkumist, sest kui on pakkumine, siis tõenäoliselt tekib ka nõudlus.

„18 ettevõtet börsil on liiga vähe selleks, et tavaline inimene saaks teenida ja likviidsus ei ole selline, et tavaline inimene oma väikeste summadega seal opereerides ei kaotaks," lausus ta.

Kaarel Otsa kinnitusel peab meil olema kapitalituru arendamise strateegia, selge pilt kuhu me tahame jõuda. „Ilma suure plaanita, ilma teeviidata ei jõua me kuskile.

Kersti Kaljulaid tõi vestluses välja, et riik solgib EASiga turgu ning tema kinnitusel ei tohiks EAS tulla oma investeeringutega Tallinnale lähedale. „Ei ole tarvis solkida turgu ühe riikliku pangaga," lausus ta.