Kersti Kracht: miks ettevõtjad poliitikute viimaste aastate tegemiste peale raevus on

 (123)
Kersti Kracht
Kersti KrachtFoto: Priit Simson

Ettevõtjate kannatuste karikas on täis, kirjutab oma arvamusloos ettevõtja Kersti Kracht, kes kirjeldab, millised valitsuse tegemised on selle põhjustanud ja mida olukorra lahendamiseks teha tuleks.

Ettevõtjana olen juba üle aasta kuulnud, et me oleme maksupetturid, nende esindajad, nõustajad, õpetajad, õhutajad ja kes iganes veel. Seda öeldakse iga kord, kui me võtame julguse kahelda valitsevate erakondade geniaalsuses ja pakkuda omalt poolt alternatiivseid lahendusi. Ega see väga vale ei olegi, sest meie, kes me oleme ettevõtluses igapäevaselt ametis ja kontaktis teiste ettevõtjatega, teame, mis reaalses elus toimub ja kuidas maksupettused välja näevad.

Mõistmatus ja usaldamatus on tekkinud sellest, et meie ettevõtjatena teame, mis tegelikult toimub, kus on probleemid ja kuidas neid tuleb lahendada, aga poliitikud ja ametnikud mõtlevad kõigepealt välja neile sobiva lahenduse ja alles siis sinna juurde probleemi, mida nad justkui edukalt lahendavad.

See ongi põhjus, miks me teineteisest aru ei saa.

Ettevõtjad ei saa aru, miks on ainult neil kohustused riigi ees, aga riik täidab oma kohustusi ettevõtjate ees valikuliselt, näiteks õiguskaitse osas.

Ainult mõned põhjused, miks ettevõtjatel kannatuste karikas täis on:

· Üks Eesti keskmise suurusega ettevõtetest, kus töötab ca 100 inimest, on riigi õiguskaitse süsteemi ja suhtumise peale pahane, sest äriühingult varastati tarkvara, mida kasutasid pea kõik riiklikud asutused, kaasa arvatud riigikantselei, riigikogu, justiitsministeerium ja KAPO – kriminaalsaja menetleti kaheksa aastat ja viis kuud. Vaatamata selle, et kriminaalasi algatati, kasutasid riiklikud struktuurid varastatud tarkvara kogu menetluse kestel, sest süüdimõistvat kohtuotsust ei olnud ja seega oli see iseenesest mõistetav.

Lõpuks maksis riik kinni kohtukulud, aga mitte tekitatud kahju. Riik ja meie õigussüsteem kaitsesid kurjategijat edukalt lõpuni.

· Mõni nädal tagasi ei võtnud riigikohus menetlusse nn Gildi kassatsiooni ja seega jõustus ringkonnakohtu otsus. Kõik kannatanud on äriühingud, kahju on miljonites – süüdi mõistetud isikud on varatud. Missuguse vastutuse võtab riik, et nii juhtuda sai?

· Kui kohtuotsused jõuavad kohtutäituritele täitmiseks, on vara ettevõttes järgi ainult 2,5 protsendil. Seega jäävabki suurem osa võlausaldajatest oma rahast ilma.
Kui näiteks Soomes saavad võlausaldajad pankrotipesast ühelt eurolt tagasi üle 70 sendi, siis Eestis vaid veidi üle 30 sendi.

· Oleg Belokrõlivile kinkis riik kokkuleppe menetluses 23 miljonit varastatud maksuraha.

· Majanduskuriteod aeguvad, kuna 1000 toimikut tolmuvad kusagil kapiriiulitel, sest uurijad, kes peaksid kurjategijatest olema targemad, saavad mõttetut palka ja prokuratuur üritab igal võimalusel kriminaalasja suunata tsiviilasjaks - las vaidlevad kohtus ja maksavad. Politsei- ja piirivalve ameti peadirektor ütleb,et uurimised on pikaldased, sest riik ei anna piisavalt vahendeid ,et palgata pädevaid ametnikke

· Täna kehtiv seadusandlus toetab kuritegevust ja võlgnikke, pole mingit probleemi ennast varatuks teha, venitada asjad aegumiseni, ajada kohtuskäimine nii kalliks, et võlausaldaja on sunnitud loobuma kõrgete riigilõivude tõttu.

Võlgnikul on seadustest tulenevalt kolm korda rohkem õigusi kui võlausaldajal.
Meie riigis ei tule kurjategijaid mitte juurde, vaid orbiidil tiirutavad ikka ühed ja samad tegijad. Isegi nende  arv on teada -umbes 1000 ringis. Seda räägitakse erinevatel ümarlaudadel. Riik aga pani kohustused 76 000 käibemaksu kohustuslasele arveid deklareerida, mitte ei piiranud 1000 "kavalpea" tegutsemist.

Ja loetelu võiks veelgi jätkuda, sest igal ettevõtjal on tuua näiteid elust enesest.

Mõned näited riigijuhtimisest ja otsustest

· Oleme aastaid rääkinud, et FIE-sid puudutav seadusandlus tuleb ringi vaadata, ei ole otstarbekas, et kõik asutavad äriühingu. Vastus reformierakondlasest justiitsministri poolt oli, et tema ema on FIE ja kuna temal on kõik hästi, siis ongi kõigil hästi. Sic!

· Reformierakond räägib täna oma valimisloosungites, et tööjõumaksud on kõrged. Oleks siis võinud ju lasta ettevõtjatel ka oma isiklikke sõite sõita tööautodega ja võimaldada ettevõtjatel seda ka oma tublidele töötajatele. Samuti oleks võinud autode kasutamise erisoodustusmaksu üle vaadata - väiksema summa korral laekuks seda kordades rohkem riigieelarvesse.

Täna on menetluses üks keeruline olukord, kus riik, kes peaks tegelikult ettevõtjat kaitsma, kuid garanteerides tehingut, tahab ettevõtjat süüdi teha, et oma kohustusest pääseda.

Mõned ettepanekud lisaks neile lugematutele ettepanekutele, mida oleme teinud riigikogus ja kohtumistel erinevate ministeeriumite ametnikega:

1. On ainult aja küsimus, kui leitakse moodus mingil muul moel riigilt käibemaksu varastada. Et seda ei juhtuks, tuleks majanduskuritegevusega tegelevate uurijate palka tõsta vähemalt kolm korda ja võtta prokuratuuri tööle juristid, kel on ka majandusharidus – muud moodi see asi ei toimi. Lisaks on meil üldine maksuauk ca 500 miljonit, käibemaks moodustab sellest ainult poole.

2. Reformierakonna senise poliitika õigusmaastikul võiks kokku võtta nii: dekriminaliseerime, tagame seaduse rikkujatele täieliku põhiseadusliku kaitse ja teeme võlausaldajate elu keeruliseks. Kuna 1000euroste arvete deklareerimisega teevad ettevõtjad niikuinii ära poole politsei ja prokuratuuri tööst, siis tegelikult võiks kiiremas korras sisse viia erasüüdistusinstitutsiooni - las kohus otsustab ja siis ei ole aegumisi nii palju.

3. Rahandusministeeriumi ametnikud peavad hakkama rohkem vaeva nägema, et Euroopa Liidust erisusi välja meelitada, näiteks pöördmaksustamisi erinevates valdkondades.

Sedagi loetelu ettepanekuteks võiks siinkohal jätkuda, kuid kahjuks ei võeta neid kuulda, sest riigis valitseb mentaliteet, et olles võimul, tean mina ise paremini, kõik teised on lollid või esindavad selliste inimeste huve, kelle huve ei peaks keegi esindama.

Valusaim poliitikute otsus ja vastutustundetu käitumine on see, et maksu- ja tolliameti peadirektor on sunnitud ametist loobuma, sest ka tema ei suuda taluda poliitikute suutmatust pisutki kuulata oma kodanike ja ettevõtjate häält. Just viimased ütlesid korduvalt, et autodega seotud maksusüsteemi muutmine külvab vaid segadust ja mõne petturi pärast karistatakse kõiki ettevõtjaid. Marek Helm on oma peadirektori ametiaja jooksul väga edukalt võidelnud varimajandusega, kuid ka teda on poliitilistesse tõmbetuultesse veetud.

Ka minu pöördumine on taas kord püüe Eesti riiki paremaks muuta ja kutsuda inimesi üles, sealhulgas poliitikuid, kuulama ning vastutama tehtud otsuste ja tagajärgede eest.

Nagu ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma Vabariigi aastapäeva kõnes: "Mis nii paljudele teeb Eesti armsaks, mis teeb Eesti sinu, minu ja me kõigi vabariigiks. Teie hääl ongi riik. Teie hääl on valituile korraldus. Valige!“