?Järgmine pool aastat otsustab, kellest saab Eesti rahanduse Greenspan,? võtab hetkeolukorra kokku suhtekorraldaja Ivo Rull. Greenspan on siin sümboolne võrdkuju arvamusliidriga, keda kuulatakse, kelle sõnade järgi joondutakse.

Raasuke ei taha

Hansapanga juhi Erkki Raasukese puhul oleks selle koha hõivamine ainult tehniline küsimus. Kõige suurema panga juhil on käes unikaalne argument, millele keegi teine vastu ei saa. Tundub aga, et Raasuke seda ise väga ei soovi. Suuruselt teise panga, SEB Eesti Ühispanga liider Mart Altvee on neljast suurpanga juhist ilmselgelt kõige nähtamatum. Tõenäoliselt ei oska kümnest Ühispanga kliendist üheksa öelda, kes nende panka juhib.

Jääbki järele kaks kandidaati: Vahur Kraft Nordeast ning Aivar Rehe Sampost. Kraftile tundub see roll sobivat kui rusikas silmaauku. Eesti Panga juhi taust ühelt poolt ning Nordea tellimus teiselt poolt. Kraft ütleb otse, et Põhjamaade suurim pank Nordea on Eestis liiga varjus ja Nordea nähtavaks tegemine oli tema enda oluline ettepanek. Nii Kraft esinebki, võtab sõna, kirjutab artikleid euro ja Eesti majanduse teemadel.

Aga Aivar Rehe Sampo pangast? Mõte Eesti Greenspanist paneb Rehe muhelema, aga poolt aastat peab ta liiga lühikeseks. ?Vaatame aasta pärast,? muigab ta. Rehe kinnitab, et juhina peab olema küll aktiivne, kuid oluliste makromajanduseküsimuste teemal väga sõna võtta ei tahaks.

Uued liidrid varjus

Neivelti rahulikus analüüsis ja Ühispanga eksjuhi Ain Hanschmidti säravas naeratuses peegeldus ka kahe panga erinev nägu. Uue põlvkonna juhid on selgelt vähema tähelepanu all. Nii Raasuke kui ka Altvee viitavad ühele põhjusele ? pangad on börsilt lahkunud. Altvee lisab ka, et avalikkuse enda tellimus on väiksem. ?Praegu on palju teisi huvitavaid teemasid, kas või Skype,? toob ta näite.

Erkki Raasuke ei taha nõus olla väitega, et pangandus ise on igavamaks läinud. ?Näidake mulle veel mõni ala, mis kasvaks 50% aastas,? teatab ta kindlal häälel. Ometi ei võta Raasuke sõna ega kirjuta artikleid, millega oldi nii harjunud Neivelti ajal. ?Ma ei arva, et Indrek oli suurem kirjamees kui mina,? kommenteerib Raasuke ning lisab, et Hansapanga avalikkussuhtlemise strateegia on muutnud. ?Ja see algas juba Indreku ajal.?

Üks põhjus on Hansapanga suurus. Raasuke viitab, et mõnikord mõjub ärritavalt kui Hansapanga juht liigselt sõna võtab. Osa tuletab meelde ka kunagise Neivelti maksuvaidluse. Algselt pjedestaalile tõstetu, hiljem meedia surve alla sattunu. ?See ei ole tunne, mida tahaks kogeda. Ei professionaalset, ei eraeluliselt,? ütleb Raasuke napilt. Midagi võib kinni olla ka isikuomadustes.

Nordea juht Vahur Kraft lisab, et uutele liidritele tuleb lihtsalt aega anda: ?Ka Indrek Neivelt oli alguses kinnisem.? Kraftil endal seda muret pole. Kõrvalseisjad täheldasid tema muutumist juba teisel ametiajal Eesti Panga juhina. Kraft oli avatum, sõbralikum, avastas oma kunstiande, vahel võis teda näha ka ilma lipsuta. Üks suhtekorraldusspets kahtlustab nõustajate ja stilistide kätt. Teine viitab sellele, et keskikka jõudnud mehed tahavadki vahel oma elu ja karjääri ümber defineerida.

On näha ka esimesi märke Erkki Raasukese harjumisest uue rolliga. Alles pool aastat tagasi kohtas tema kõnes palju keerulisi võõrsõnu, toolil istus ta tikksirgelt, iga pintsakunööp kinni, ilme tõsine. Täna nõjatub Raasuke enesekindlalt seljatoele, naeratab ja zŠestikuleerib avalalt. ?Mina arvan, mulle tundub,? kõlavad tema suus loomulikult. ?Huvitav, huvitav,? muigab Raasuke ise selle tähelepaneku peale. ?Ehk lihtsalt kokkusattumus.?

Märkus: Pangajuhid kasutavad ka erisugust kõnemaneeri. Raasuke ja Kraft räägivad selges mina-vormis, Altvee kasutab palju kaudset kõneviisi ja Rehe läbivalt meie-vormi.

Igaühel oma mure

?? Iga kord, kui Hansapank ja Ühispank avaldavad majandustulemusi, ärritab Ühispanga tegelasi see, et nende numbreid võrreldakse Hansapanga Grupi omadega. ?Nemad arvavad, et neid tehakse väiksemaks, meid jälle kujutatakse röövlitena,? ütleb Raasuke. Nii kaua kui Hansapank oli börsil, võis investorite armee rõõmustada supertulemuste üle.

?? Nüüd vaatavad inimesed panka rohkem tarbija vaatevinklist. Raasukese paneb see keerulisse olukorda ja ilmselt võib see olla põhjus mitte liiga esiplaanile ronida. ?Üks päev küsiti, kuidas kommenteerin teenustasudest tulnud 162 miljoni eurost tulemust,? ütleb Raasuke. ?Mida ma vastan? Kuidas küsida Kristian Šmigunilt ega ta liiga kiiresti ei suusata? Ausalt öeldes olen uhke. Minu tööd ju mõõdetakse numbrites.?