Kes on majanduskriisi võitja ning kaotaja?

Majanduskriisil on lisaks kaotajatele alati olemas ka võitjad. Üks rusikareegleid kõlab: kriisis kannatavad need, kes on heal ajal liiga laialt elanud; need, kel korralikud säästud hinge taga, ei pruugi kriisi eriti märgatagi. Järgnevalt tutvustame kaht väljamõeldud tegelast, üht võitjate, teist kaotajate leerist.

 Kaotaja:

Andrus (30)

Tudeeris Tallinna tehnikaülikoolis mehaanikat, aga jättis õpingud lõplikult pooleli, kui avastas, et ehitusel plaatijana saab rohkem teenida kui algaja insenerina. Möödunud aasta algul asutas paari kolleegiga ehituse alltöövõtu firma, mille tööpõld praegu aina ahtamaks muutub.

Oma põllupealse maja ostis Andrus võrdlemisi turu tippajal – 2006. aasta keskel. Elu­-asemelaenu võttis kahekümneks aastaks, omafinantseering oli kümme protsenti, intressimäär ujuv. Laenu võtmise ajal maksis intressi neli protsenti aastas, tänavu oli see vahepeal juba kuue protsendi kandis, mis Andruse kõri korralikult kinni nööris. Aga maja müüa ei saa – kui see ka kaubaks läheks, ei kataks saadud raha laenujääki.

Vastupidiselt mõnele sõbrale-kolleegile, kes oma tulu suuresti maha jõi ja mängis, paigutas Andrus raha aktsiatesse. Lõpptulemus praegu töökaaslaste omast suurt ei erinegi: tema aktsiaportfell on kaotanud ligi 80% soetamisväärtusest.

Andruse naine Kati töötab kinnisvaramaaklerina. Ta ei ole juba kuus nädalat mitte midagi müüa suutnud.

Andrus pidi loobuma kahe aasta eest liisitud neljaliitrise moo­toriga BMW-st. Kõigepealt kerkis bensiinikulu üle taluvuse piiri, siis ei kannatanud sissetulek enam ka liisingumakset välja. Sama teed läks ka naise kabriolett. Asemele soetati kaks kasutatud Toyotat, sest ühe autoga ei tule pere kuidagi toime.

Võitja:

Milvi (68)

Erastas oma Tallinnas Tartu maantee alguses asuva korteri EVP-de eest 1990. aastate keskel. Kahe aasta eest müüs selle ja ostis üle poole väiksema korteri Kalamajas, vaheltkasu sai ta peaaegu kolm miljonit krooni.

Pärast kolimist ostab ta söögikraami Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni asemel Balti jaama turult ja Säästumarketist, nii pole teda ka toiduhindade tõus liiga raskelt tabanud.

Tuttavad soovitasid korterivahetusega teenitud raha aktsiaturule viia, kuid konservatiivne Milvi seda investeerimisviisi ei usaldanud. Selle asemel ostis ta kulda, mille hind oli tänavu suvel ostuhetkega võrreldes 60% kõrgem. Hinnatipu ajal nägi telerist saadet, kus hoiatati, et kulla hind võib ka langeda. Milvi müüs ruttu oma kullavaru maha, teenides ligi kaks miljonit krooni kasumit. Osa raha eest ostis Milvi endale Pärnusse suvekorteri, ülejäänu pani deposiitarvetele. Seejuures avas ta arved eri pankades, nii et kõik tema hoiused on täielikult tagatud.

Pensionilisa teenib ta Tallinna ülikoolis sekretärina töötades. Palk ei ole kõrge, kuid kindlamat kohta on raske leida. Ja ilma tööd tegemata ei oska Milvi elada.

Tema kaks last on rahaliselt sõltumatud: ühele kuulub mitu pandimaja, mille äri edeneb praegu rekordtempos, teine kuulub Säästumarketi keti juhtkonda.