Kes on muusikatööstuse tegelikud röövlid? Artistid peavad pöörduma nende vastu
Muusikatööstus kasvab tänu striimimiskeskkondadele pidevalt. Kuigi arvatakse, et keskkonad võtavad suure raha endale, siis tegelikult mitte. Ammugi mitte muusika loojad ja esitajad. Seda teevad plaadifirmad, kuid miski peab muutuma.
USA statistika näitab, et selle aasta esimese kuue kuuga on muusika müük kasvanud 17% 4 miljardi dollarini. See ei anna võrrelda 2000ndate aastate CD-plaadi boomiga, aga selle dekaadi kohta on näitaja väga hea. Kahe aasta pärast on striimimise osakaal tänaselt 33% kavanud 62% peale.
2016. aastal oli Spotify miinus 412,3 miljonit dollarit. Teine suur tegija Pandora teatas 125,8 miljoni dollarilisest miinusest. Jay-Z loodud Tidalil ei ole ka kasumit lähitulevikus näha. Ei ole teada, kui palju Apple ja Alphabet oma striimimisteenuste eest teenivad, sest nad ei löö aruannetes tulemusi lahku. Samas nad tõenäoliselt teeksid seda, kui need oleks kasumlikud projektid.
Muusikud kurdavad aga senimaani, et striimimiskeskkonnad röövivad neilt kümme nahka ja et nemad ei teeni eriti midagi. On arvutatud, et muusika autor teenib 58 tunni YouTube'is esitatud materjali pealt dollari. YouTube'i süüdistatakse ahnuses ka enim. Teised mängijad on küll lahkemad, aga see ei ütle palju. Keskmiselt teenib esitaja 100 dollarit, kui tema laulu on Spotifys striimitud 152 094 korda. See on masendav, sest sa pead olema väga populaarne, et leib lauale saada.
Intellektuaalset omandit omavad plaadifirmad suplevad aga rahas. Universal Music Group, Sony Music Entertainment ja Warner Music lõikavad olukorrast suur kasu. Warner tegi uue kasumirekordi. Nende kontrolli all on ka maailma üks populaarsemaid striimimiskeskkondi Deezer. Sonylgi on just muusika suurim kasvumootor.
Goldman Sachs prognoosis hiljuti, et plaadifirmade käive muusikatööstuses kasvab 2030. aastaks võrreldes 2015. aastaga 133%. Muusikute, kontserdikohtade ja tuurikorraldajate puhul on kasv vaid 60%. Niisiis prognoositakse, et plaadifirmade ja teiste turuosaliste vahe suureneb veelgi.
Striimimiskeskkonnad ja artistid kaotavad. Aga nende roll on väga oluline. Head muusikat jääb lihtsalt vähemaks.
Kas peaks siin sekkuma regulaatorid? Lõhkuma kuidagi plaadifirmade võimu. Varasemad katsed ei ole tulemust andnud. Spotify on suutnud plaadifirmade käibeosa kukutada 55 protsendilt 52 peale. Kõik turu osalised peaks aga võitlema koos. Ka artistid, kes on traditsiooniliselt olnud striimimiskeskkondade vastu. Oma teoseid on isegi eemaldatud. Tegelikult peaksid nad aga hoopis pöörama plaadifirmade vastu, et saada pirukast suuremat tükki.
