Google mapsi abil leitud 2010. aastal pildistatud Bonneseni maja on veel roosat värvi, kuid kaasajal on villa helekollane. Rootsi leht Expressen tegi läinud aastal Rootsi pangajuhtide eluasemete ülevaate, kus selgub, et Bonnesen teenis 13 miljonit rootsi krooni ja lisaks panustas tema pensionikogumiseks pank tema eest veel 4,4 miljonit rootsi krooni aastas.

Võib öelda, et Bonneseni üleaedne on SEB juhatuse liige David Teare. Tema maja on pildil kollane, kuid kahjuks jäävad puud halvasti ette. Teare ostis 335-ruutmeetrise villa umbes 30 miljoni Rootsi krooni eest. Pangas elukindlustuse üksust vedav mees oli muide varem SEB Balti üksuse juht. Ehk sattusid naabrid isegi Baltikumi ja Stockholmi vahet lennates samasse lennukisse.

Taani majandusleht Berlingske kirjutas taanlannast Bonnesenist kui Põhjamaade panganduskuningannast, kes pühiti troonilt rahapesuskandaali tõttu. 6. märtsil 2017. sai ta Rootsi mõjukaimaks naiseks finantsmaailmas kui Rootsi meediaväljaanne VA andis talle selle tiitli. Kuid eile sai see kõik läbi, sest nõukogu lasi ta Swedbanki juhi kohalt lahti.

Üle poole elust Swedbankis töötanud naine pakkis enam kui 30 aasta eest Taanis portfelli ja otsustas end siduda Rootsiga. Finantsturgude üksusest alustanud Bonnesen rühkis karjääriredelit mööda üles ja sai Swedbanki Balti äride juhiks, mida ta vedas aastatel 2011-2014. Sealt avanes 2016. aastal tee pangagrupi juhiks. See koht vabanes tema jaoks väga ootamatult, kuna Swedbanki eelmine juht Michael Wolf lasti päevapealt seoses finantskuriteoga lahti.

18. mail 1956 Taanis Odderis sündinud Birgitte Bonneseni isa pidas väikest rõivapoodi. Bonnesen rääkis kord Rootsi raadio P1-le, et ta pole kunagi pidanud seoses töö või karjääriga mingeid plaane. Aarhusi ärikoolis hariduse saanud naine kolis 1987. aastal Rootsi, kus läks tööle Swedbanki eelkäijasse Sparbanki.
Birgitte Bonnesen 22.03.2019

Bonnesen eelmisel reedel Ärilehele intervjuud andes. Loe ja vaata videointervjuud SIIT.

Kolmapäeval otsis politsei läbi rahapesuskandaali mässitud Swedbanki Rootsi peakontori ja siis jooksis ilmselt nõukogus läbi vaade, et pangajuhi usalduskrediit on läbi ja enne eilset aktsionäride koosolekut otsustati ta lahti lasta. Veel läinud reedel ütles ta Stockholmis Ärilehele antud intervjuus, et ei leia, et oleks midagi valesti teinud ja peaks tagasi astuma. Lahkuma saab teda sundida vaid panga nõukogu ja vähem kui nädal aega hiljem nii ka läks.

Bonnesen märkis vallandamise järgses intervjuus Expressenile, et tal hakkab nüüd uus elu. „Vaene ma ei ole,“ märkis ta. Nüüd on aeg elada säästudest ja lahkumiskompensatsioonist.

Aftonbladet kirjutas, et Bonnesen saab lahkumiskompensatsiooniks 21,5 miljonit Rootsi krooni ehk veidi üle 2 miljoni euro. Nimelt seisab panga majandusaasta aruandes, et juhul, kui Bonnesen peaks oma kohast ilma jääma, saab ta 12 kuu jooksul 75% palgast ning lisaks vallandamiskompensatsiooniks veel 75% 12 kuu palgast. Bonneseni aastapalk on veidi üle 14,3 miljoni Rootsi krooni, mis tähendab, et ta saab tõenäoliselt pehme maandumise kompensatsiooniks ligi 21,5 miljonit Rootsi krooni, märkis ajaleht.