Teises kvartalis ulatus maailma kullanõudlus 953,4 tonnini, vähenedes aastaga kümne protsendi võrra. Esimese poolaasta kullanõudlus vähenes aastaga 14 protsenti, 2003,8 tonnile, kirjutab Barrons.

Antud tagasilöök järgnes läinud aasta tugevale börsil kaubeldavate kullafondide investorite nõudlusele.

Kulda raha paigutavate fondide kullanõudlus kasvas teises kvartalis 56 tonni võrra, 2313 tonnile. USA ja Euroopa kullafondide nõudlus kasvas vastavalt 30,9 ja 35,2 tonni võrra.

Hiina investorid keerasid teises kvartalis nn. paberkullale selja. Hiina börsil kaubeldavatest kullafondidest voolas raha välja. Sellised fondid müüsid ligi üheksa tonni kulda.

Seevastu hiinlaste kullakangide ja -müntide nõudlus oli teises kvartalis tugev, kasvades aastaga 56 protsendi võrra. Indias kasvas kuldmüntide- ja kangide nõudlus aastaga 46 protsenti ja Türgi oma kerkis kõrgeimale tasemel alates 2013. aastast.

India ehtekulla nõudlus kasvas aastaga 41 protsenti, 126,7 tonnile.

Keskpangad ostsid usinalt kulda. Nende ostud kasvasid aastaga 20 protsenti, 94,5 tonnile. Sellest 35,7 tonni ostis Venemaa keskpank.