Kes takistab kõige odavama taastuvelektri kasutamist Eestis?
Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu kirjutab Eesti Energia blogis vastulausena Eesti Päevalehe rohelise energia teemalisele artiklile, et kui Eestis toodetaks suurem osa taastuvelektrist võimalikult väikest lisatoetust vajavates elektrijaamades, siis on ju peamised võitjad Eesti rahvas ning Eesti ettevõtted, kelle elektriarve on seetõttu väiksem.
Järgneb Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu vastus EPLi artiklile:
27. augusti EPL-is esitab Raimo Poom kõige odavama taastuvelektri tootmise viisi kasutamist Eestis kui kingitust seda tegevale ettevõttele. Kummaline. Kui Eestis toodetaks suurem osa taastuvelektrist võimalikult väikest lisatoetust vajavates elektrijaamades, siis on ju peamised võitjad Eesti rahvas ning Eesti ettevõtted, kelle elektriarve on seetõttu väiksem. Taastuvelektri tootmine Narva elektrijaamades vajab tänases olukorras toetust 3,5 eurosenti/kWh, samal ajal kui tuulest ja uutes koostootmisjaamades toodetud elekter vajab toetust 5,4 eurosenti /kWh ehk lausa 54% enam.
Eesti Energia konkurendid on olnud huvitatud sellest, et Eesti meedias peetav diskussioon taastuvelektri tootmisest Narva elektrijaamades ei puudutaks lihtsat tõsiasja: see on kõige odavam taastuvelektri tootmise viis Eestis. Konkurendid on süstemaatiliselt tegutsenud selle nimel, et Eesti rahvas ja ettevõtted oleksid valmis maksma suuremaid toetusi nende kasutatavatele tehnoloogilistele lahendustele, mis paraku nõuavad suuremaid toetusi. Seejuures ei propageeri Eesti Energia taastuvelektri tootmist vaid ühel moel. Otse vastupidi - ka meie arvates on mitmekülgsus hea mõte ning Eesti Energiagi toodab taastuvenergiat lisaks biomassile ka veest ja tuulest. Sellegipoolest on meie kindel seisukoht, et taastuvelektri lisandumisel oleks mõistlik kasutada võimalikult palju kõige odavamaid lahendusi.
On kummastav, et ka Eesti elektrisüsteemi haldur Elering on hakanud avalikult propageerima kallimate tehnoloogiate kasutamist ning otsib väiteid, miks Narva Elektrijaamades ei peaks üldse taastuvelektrit tootma. Kummaline on muuhulgas Eleringi väide, et Balti elektrijaamas 2005. aastal uues hoones tööd alustanud uue keevkihtkatlaga ja uue tootmispõhimõtte – koostootmisjaamana - käivitatud tootmisseade ei vasta seadusandluses kehtestatud tehnilistele nõuetele ja seetõttu ei või seal taastuvelektrit toota.
Ma ei taha siin laskuda erinevate seaduste ja määruste koosmõju analüüsi. Avaliku huvi kontekstis on aga mõistlik küsida, miks võib Balti elektrijaama koostootmisplokk elektrit toota põlevkivist aga ei tohi samas plokis toota biomassist taastuvelektrit? Sellele küsimusele ei ole olemas mõistlikku vastust. Mina tean vaid ühte seletust: Eesti Energia konkurentidele on väga ebamugav kui ühiskonnas muutub üldlevinud teadmiseks fakt, et taastuvenergiat saab Eestis toota senisest oluliselt odavamalt ja suurtes kogustes.
Küsin avalikult, miks on Elering loobunud ühiskonna huve teeniva neutraalse süsteemihalduri rollist ning valinud poole ja asunud toetama kallimate taastuvenergia tootmisviisidega seotud investoreid? Miks ei otsita lahendusi kuidas Eestis võimalikult väikeste kuludega taastuvelektrit toota? Nii lihtne on viidata, et minevikus tehtud otsused ei sobi parima võimaliku tuleviku loomiseks. Mõistliku lähenemise korral esitatakse ettepanekud, kuidas saab eesmärke kõige odavamalt ellu viia. Kui tulevad mängu aga muud huvid, siis hakatakse rääkima sellest, miks häid asju ikka üldse teha ei saa.
