Kes töökoha kaotajatest võib Eestis saada töötuskindlustushüvitist
Kuid hüvitist makstakse ka siis, kui töölt sunnib lahkuma tähtajalise töölepingu lõppemine, põhikohaga töötaja naasmine (kelle ajutiseks asendamiseks teid palgati) või kui teie katseaja tulemused polnud rahuldavad. On veel teisigi töölepingu lõpetamise põhjusi, mis annavad õiguse töötuskindlustushüvitisele.
Oluline on see, et inimene poleks töölt lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel. Sel juhul töötuskindlustushüvitist ei saa. Niisiis ei tohiks töötaja kergekäeliselt soostuda vormistama omal soovil lahkumist, kui tegelikult algatab töö- või teenistussuhte lõpetamise tööandja. Hoolega tuleks kaaluda riske, mis töö kaotamisega kaasnevad.
Vaja on kindlustusstaai
Üks erand omal soovil lahkumisel siiski on: kui sellise lahkumise põhjuseks on tööandja poolt lepingutingimuste rikkumine, on töötajal samuti õigus hüvitist saada.
Et töötuskindlustushüvitist taotleda, peab inimene end kohalikus tööhõiveametis töötuna arvele võtma.
Teiseks kohustuslikuks kindlustushüvitise saamise tingimuseks on piisav kindlustusstaa. Mida see tähendab? Töötuskindlustushüvitisele tekib õigus inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuks jäämisele eelnenud 24 kuu jooksul. Piisava töötuskindlustusstaai ehk eelneva töötamise ja töötuskindlustusmakse tasumise aja puudumine on põhjus, miks mitmed töötud hüvitist ei saa. Tähtis on teada sedagi, et inimene, kes juba kord on töötukassast hüvitist saanud, peab hakkama otsast peale kindlustus-staai koguma. Kui teil aga on juba uus töökoht teada, siis tasub põhjalikult kaaluda, kas ikka üldse hüvitist taotleda ja kogutud kindlustusstaa sel moel kaotada. Sageli teevad töötust kogenud inimesed lühiajalisi töid. Seetõttu puudub neil hüvitise saamiseks vajalik kindlustusstaa ning töötuks jäämise korral saavad nad pigem töötu abiraha. Kuid ka iga töötu abiraha määramise kord kaotab terve varem kogutud töötuskindlustusstaai.
Et anda edaspidi sellistele inimestele töötuskindlustushüvitise saamiseks paremad võimalused, on plaanis muuta töötuskindlustuse seadust nii, et töötu abiraha saamine ei nulliks varasemat kindlustusstaai. Lisaks oleks muudatuse järgi 12 kuu pikkuse kindlustusstaai kogumiseks aega senise 24 kuu asemel 36 kuud.
Sageli esineb juhtumeid, kus inimesel on küll vajalik töötuskindlustusstaa olemas ja ta on lahkunud töölt tööandja algatusel, kuid ta ei saa end võtta töötuna arvele, sest on hõivatud mõne tööga võrdsustatud tegevusega.
Kõige sagedamini on selle probleemiga silmitsi täiskoormusega õppivad ja samal ajal töötavad üliõpilased. Nii ongi juhtunud, et vaid 14 protsenti kõigist registreeritud töötutest saab praegu töötuskindlustus-hüvitist.
Hüvitise keskmine suurus oli 2005. aasta esimesel poolaastal 2520 krooni kuus.
