Ehitusvaldkonnas valitseb segadus. Riik on koroonaviiruse laia leviku tõttu kehtestanud eriolukorra ja liikumispiirangu, mis näeb ette, et avalikus kohas ei tohi viibida rohkem kui kaks inimest koos ning teistega tuleb hoida vähemalt kaks meetrit vahet. Ehitusobjektid sinna alla käi. Nii töötavad ja mõnikord ka elavad pead-jalad koos kümned tuhanded ehitajad üle Eesti.
Sel nädalal pöördus oma murega terviseameti poole koolidele õhupuhastussüsteeme ehitav ettevõte Centest OÜ. Ettevõtte juht Tanel Tuisk küsis, kuidas suhtub terviseamet kahe inimese koos liikumise piirangu valguses ehitusobjektidesse, kus töötab enamasti mitusada inimest koos samal objektil.
Riigikantselei kommunikatsioonkeskus selgitas Delfile, et kõigi valitsuse kehtestatud eriolukorra piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. „Näiteks ehitajad, torustiku ja kaablite paigaldajad ja teised, kelle amet nõuab rohkemate inimeste koos töötamist või viibimist avalikus kohas, saavad endiselt kohaldada kõiki vajalikke töökorralduse ja ohutuse reegleid ja oma tööd teha. Endiselt tuleb silmas pidada, et töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida.”
Tanel Tuisk ütles, et teda üllatas riigikantselei vastus, et ehitusobjektid riigi kehtestatud piirangute alla ei lähe ning ehitaja peab tagama töötajatele isikukaitsevahendid ja juhised ohutuks töötamiseks. Teadupärast on praegu isikukaitsevahenditest riigis ja maailmas suur puudus. Valitsus näeb vaeva, et vahendeid juurde hankida, kuid senise info järgi on need mõeldud elutähtsate teenuste tarbeks, näiteks haiglatele, hooldekodudele, päästeametile ning politsei- ja piirivalveametile. Ka pole kindel, kas ja kui palju neid lõpuks Eestisse päriselt kohale jõuab.
„Õnneks olime meie juba enne ettevaatlikud ja soetasime vastava koguse filtreid. Meie hätta ei jää, aga me oleme mures, et igal pool pannakse asjad kinni – poed pannakse kinni ja keegi kuskil käia ei tohi, aga samas töötab 150-300 inimest ehitusobjektil, igaühel tähtajad ees: maalrid, elektrikud, üldehitajad – kõik on pead-jalad koos,” räägib Tuisk. Sõlmitud lepingud kehtivad ning tähtaegu pikendatud ei ole. „Reaalselt pole see võimalik, et kõik käivad objektil kahe meetri kaugusel. Igaühel on oma tähtaeg ja kõik alltöövõtjad saavad peatöövõtja käest piitsa. Keegi riigihangete tähtaegu minu teada pikendanud pole. Kõigil on tähtajad peal ja valmis saamine on arvestatud normaalse olukorraga, mitte eriolukorraga.”