Keset koroonakriisi käib ehitusplatsidel töö kaitsevahenditeta, pead-jalad koos

 (340)
Erisorti ehitustöödel käib töö enamjaolt teiste lähedal
Erisorti ehitustöödel käib töö enamjaolt teiste lähedalFoto: Priit Simson

Ettevõtted ütlevad, et ei suuda tagada ehitustel isikukaitsevahendite olemasolu ja ettevaatusabinõude järgimist, kuid tähtajad on kukil ja riik pole sektorile ettekirjutusi teinud.

Ehitusvaldkonnas valitseb segadus. Riik on koroonaviiruse laia leviku tõttu kehtestanud eriolukorra ja liikumispiirangu, mis näeb ette, et avalikus kohas ei tohi viibida rohkem kui kaks inimest koos ning teistega tuleb hoida vähemalt kaks meetrit vahet. Ehitusobjektid sinna alla käi. Nii töötavad ja mõnikord ka elavad pead-jalad koos kümned tuhanded ehitajad üle Eesti.

Sel nädalal pöördus oma murega terviseameti poole koolidele õhupuhastussüsteeme ehitav ettevõte Centest OÜ. Ettevõtte juht Tanel Tuisk küsis, kuidas suhtub terviseamet kahe inimese koos liikumise piirangu valguses ehitusobjektidesse, kus töötab enamasti mitusada inimest koos samal objektil.

Riigikantselei kommunikatsioonkeskus selgitas Delfile, et kõigi valitsuse kehtestatud eriolukorra piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. „Näiteks ehitajad, torustiku ja kaablite paigaldajad ja teised, kelle amet nõuab rohkemate inimeste koos töötamist või viibimist avalikus kohas, saavad endiselt kohaldada kõiki vajalikke töökorralduse ja ohutuse reegleid ja oma tööd teha. Endiselt tuleb silmas pidada, et töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida.”

Seotud lood:

Tanel Tuisk ütles, et teda üllatas riigikantselei vastus, et ehitusobjektid riigi kehtestatud piirangute alla ei lähe ning ehitaja peab tagama töötajatele isikukaitsevahendid ja juhised ohutuks töötamiseks. Teadupärast on praegu isikukaitsevahenditest riigis ja maailmas suur puudus. Valitsus näeb vaeva, et vahendeid juurde hankida, kuid senise info järgi on need mõeldud elutähtsate teenuste tarbeks, näiteks haiglatele, hooldekodudele, päästeametile ning politsei- ja piirivalveametile. Ka pole kindel, kas ja kui palju neid lõpuks Eestisse päriselt kohale jõuab.

„Õnneks olime meie juba enne ettevaatlikud ja soetasime vastava koguse filtreid. Meie hätta ei jää, aga me oleme mures, et igal pool pannakse asjad kinni – poed pannakse kinni ja keegi kuskil käia ei tohi, aga samas töötab 150-300 inimest ehitusobjektil, igaühel tähtajad ees: maalrid, elektrikud, üldehitajad – kõik on pead-jalad koos,” räägib Tuisk. Sõlmitud lepingud kehtivad ning tähtaegu pikendatud ei ole. „Reaalselt pole see võimalik, et kõik käivad objektil kahe meetri kaugusel. Igaühel on oma tähtaeg ja kõik alltöövõtjad saavad peatöövõtja käest piitsa. Keegi riigihangete tähtaegu minu teada pikendanud pole. Kõigil on tähtajad peal ja valmis saamine on arvestatud normaalse olukorraga, mitte eriolukorraga.”

Peatöövõtu ehitusettevõttel Rand ja Tuulberg on pooleli kümmekond objekti ja ühelgi pole ehitust peatatud. „Me renoveerime ka Tartu Ülikooli kliinikumi ja ka seal töö käib. Me ei ole kuskil seda seisma pannud,” kinnitab Rand ja Tuulbergi juhatuse esimees Taivo Täht. „Eks me järgime kõiki võimalikke ja võimatuid soovitusi, mis praegu antud on, et oleks võimalikult vähe otsest kontakti ja kel vähegi on võimalik, viia töö virtuaalseks. Platsidel siis teeme seda, mida saame.”

Ehitusobjektidel kahemeetrise distantsi reeglit tema kinnitusel järgida ei saa ning ka teistest kaitsemeetmetest kinnipidamine on keeruline. „Eks me jõudumööda järgime, aga kaitsevahenditega on täpselt nii nagu on: kätepesu on platsil olemas, aga maske ja asju lihtsalt polegi kuskilt saada.”

„Nii kaua, kui valitsus pole ehitusobjekte seisma pannud, nii kaua peame tööd tegema,” nendib Täht. Lepingute peatamine tooks tema sõnul kaasa pikad ja rasked läbirääkimised tellijatega. „See on sama, nagu näiteks hambaraviga – kui valitsus paneb seisma, siis ta paneb seisma. Siis on asi ühene. Me isealgatuslikult seda teha ei saa.”

Täht lisab, et teine lugu on, kui keegi mõnel ehitusobjektil haigestub. „Muidugi, kui objektidel oleks viirus sees, siis ilmselt annaks ka tellijaga läbi rääkida, et see objekt konkreetselt seisma panna.”

Tööotsijaid murdu


Pärnus tegutseva ehitusfirma Treverk OÜ omanik Paul Leier ütleb, et nende ettevõte on oma ehitusplaanid pisut ümber teinud ja brigaadis neil üle kahe ehitaja ei tööta. „Et oleks võimalikult vähe kokkupuudet teistega, siis ka näiteks materjalide toomisel objektile kasutame enamjaolt ehituspoodide transporti, kes suudab ise materjalid peale ja maha laadida.”

Leier märgib, et ettevõtte töötajad on ohtudest teadlikud ja suhtlus nende tervise teemal on sagenenud. Samas toob ta välja, et ehitustöö otsijaid on murdu. Kuivõrd riik kutsus eriolukorra alguses kõiki välismaal viibivaid eestlasi tagasi kodumaale, ongi tulnud tagasi ka Soomes, Rootsis ja Norras töötanud ehitajad.

„Kõigil on üks mure – nad on ühtäkki töötud ja pered on vaja toita, maksud maksta. Kõige kurvemaks teeb see, et kui küsida, et palju nad palka soovivad, siis vastatakse, et kui kuus saaks 1000 eurot kätte, veaks välja,” räägib Leier. See on seniste ehitussektori palkadega võrreldes väga väike summa. Samas on välisriigis töötanud ehitajad võtnud tänu suuremale palgale ka rohkem kohustusi, selgitab ehitusettevõtja. See tähendab, et tööotsijad soovivad, et nende kohustused saaksid täidetud ja oleks võimalik endale lubada ka rohkemat.

Ehitajate tööotsinguist kirjutas möödunud nädalal ka Ärileht. Leier märgib, et pärast tolle artikli ilmumist võtsid temaga ühendust võõrad ettevõtjad, kes soovisid saada ühendust tööotsijatega – vajadus lisatööjõu järele on suur. „Üks nendest pakkus mulle isegi vahendustasu. See näitab, et oskaja töötaja koju istuma ei jää,” sõnab Leier.

Teadmatuse aeg


Tanel Tuisk leiab, et eelkõige on ehitussektorisse vaja praegu selgust, kuidas käituda. Centest OÜ ehitab koolimajades, mis peavad saama valmis 31. augustiks. Praegu pole riigihangete tähtaegu pikendatud. Kui seda tehtaks, võiksid erinevad alltöövõtjad töötada ehitusel erinevatel aegadel ja sellega omavahel kokku puutuvate inimeste hulka vähendada, leiab ta. „Tavaliselt on augusti viimane nädal eriti tempokas, nii et ruutmeetri peale on umbes inimene ja ikka jäädakse hiljaks. Ja see on tavaolukorras! Kui nüüd on eriolukord ja hakatakse tähtaegu pikendama, siis ma ei kujuta ette, mis saama hakkab.”

Praegu valmistub Centest OÜ ehitama aprilli lõpus ning seejärel mais. „Loodame, et selleks ajaks on asi selginenud, aga kui ei ole ja läheb hullemaks, siis on nagu naljakas – lihtsalt pole proportsionaalne see olukord, kui poed pannakse kinni ja kõrval käib tampimine, kus sisuliselt siht on ju sama, et inimesed ei tohi omavahel kokku puutuda.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!