Keskastmejuht juhib tootmist paremini kui inimesi
Iseenesest pole ses midagi uut – uuringu tulemused kinnitasid vaid selle alguses püstitatud hüpoteese. Ehk siis: kui tööandja valib Eestis kesk-astmejuhti, siis soovib ta enda kõrvale ennekõike koostöötegijat ja oma ala spetsialisti, mitte niivõrd eestvedajat ja juhti. Esimeses järjekorras peaks keskastmejuht nende arvates olema töötaja, kes oskab suurepäraselt korraldada grupi tööd – jagama ülesandeid, muretsema töötegemiseks piisavalt (inim)vahendeid, jälgima ajakasutust. Talt oodatakse valmis-olekut inimesi veenda, kuid seda eelkõige hästivalitud argumentide ja loogilise väitlusega. Sügaval sisimas ootab tööandja silmapaistvaid tulemusi, mida on võimalik saavutada vaid väga head juhtimis-ja suhtlemiskompetentsi omades.
Kuidas on lood aga tegelikult? Uuringuks hinnati 127 juhi tulemusi, mis kinnitasid, et tippjuhtide ootused keskastme juhtidele on kõrgemad tegelikust tasemest. “Tööandja eeldab tegelikult, et alluv oleks ülitugev kõi-ges – mõtlemises, koostöös jne,” ütles Skype’i personalijuht ning Pärnu Konverentsides tegev Riina Einberg. “Selliseid universaalseid isikuid on ühelt poolt küllalt raske leida. Teisalt on raske leida neid, kel oleks kõik nõutud oskused-teadmised kõr-gel tasemel.” Uuringu üks Fontese-poolsetest läbiviijatest Piret Jamnes märkis, et tippjuhid tavatsevad keskastmejuhtidelt oodata kõrgel tasemel just seda, milles nad ise on väga tugevad. “Eri aegadel on olnud nõudmised keskastmejuhtidele erinevad,” nentis Jamnes.
Tippjuht otsib klooni
Kui aga küsida headelt keskastmejuhtidelt endilt, mis neid töötegemisel kõige enam edasi aitab, siis on vastused bosside omadest kaunikesti erinevad. “Tihti üritab tippjuht leida oma klooni ja panna ta keskastmejuhi rolli. Kuigi on ka palju tarku juhte, kes otsivad oma meeskonda töötajaid, kes täiendaks olemasolevaid kompetentse,” sõnas Einberg.
Tema sõnul on Eestis väga häid keskastmejuhte ja neid, kes tippjuhtide väga kõrgetele, ka vastakatele ootustele vastavad. Aga keskmine pilt on siiski midagi muud.
Paar aastat tagasi viis Fontes läbi tippjuhtide uuringu. Neid kahte võrreldes tuleb välja paar suurt erinevust.
“Esiteks üritavad tippjuhid suunata ja mõjutada inimeste käitumist ning hoiakuid, et neid sel moel kaasata eesmärgi saavutamisse. Keskastmejuhid seevastu üritavad koostööd teha, luues selleks vajalikud tingimused,” kirjeldas Einberg.
“Teiseks: keskastmejuhtidel on mõtlemiskompetents palju kõrgem kui tippjuhtidel. Viimastel aga on kõrgem saavutusvajadus.”
Mõlemad pooled on suhteliselt ühte meelt aga selles, et keskastmejuht peab oskama teha koostööd, oskama analüütiliselt mõelda, olema orienteeritud saavutustele.
Vaata uuringut:
www.konverentsid.ee
Kogum omadusi
Eristab edukaid
Kompetents (eesti keeles ka pädevus) on isiksuse omaduste kogum, mis lubab prognoosida tööalast edukust. Kompetents väljendub inimese käitumismallides ja mõtlemisviisis ning on eri olukordades püsiv.
Baaskompetentse on vaja selleks, et oma tööga üldse toime tulla; eristavad kompetentsid aga tagavd suurepärase töösoorituse.ja eristavad edukaid keskpärastest.
Kuus peamist kompetentsi-gruppi ühe määratluse järgi on saavutus ja tegutsemine; juhtimine; mõju ja mõjutamine; mõtlemine ja isiklik tulemuslikkus; abistamine.
Allikas: uuring “Eesti kesk-astmejuhi kompetentsid”
