Asjaõigusseaduse paragrahvi 335, mis sätestab hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähendamisel, täiendatakse eelnõu kohaselt lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist.“


Võlaõigusseaduse paragrahvi 416, mis sätestab krediidilepingu ülesütlemise piirangud, täiendatakse eelnõu kohaselt lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„Kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üle minekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud.“


Uuringufirma GfK poolt aprillis läbiviidud tarbijauuringust selgub, et 14% inimestest vanuses 15 – 74 aastat on võtnud eluasemelaenu. Ligikaudu 2000 perel on viimasel ajal tekkinud raskusi eluasemelaenu tagasimaksmisel.


Keskerakonna saadetud teates öeldakse, et erinevalt Eestist ei ole paljudes teistes riikides ebaõnnestunud laenutehingu risk nii ebaproportsionaalselt suurel määral lükatud laenuvõtja kaela. „Heaks näiteks olgu kasvõi meiega panganduse poole pealt lähedalt seotud riik Rootsi või eluasemelaenude probleemidega väga põhjalikult tegelenud USA. Rootsis tehakse hättasattunud laenuvõtjale väike trahv või tõstetakse intressi protsendipunkti võrra, millega ka sanktsioonid piirduvad. USA-s viiakse maksejõuetuse korral korteri võtmed panga laua peale ja sellega on võlg kustutatud. Pärast korteri äraandmist ei jää ülesse mingisuguseid sabasid ega võlgu pikkadeks aastateks.“