Keskerakondlaste rünnak: Eesti IT-sektor ei pea poliitikute ebakompetentsuse tõttu kannatama

Väliskaubanduse ja IT-ministri koht, mis esmakordselt ilmus Taavi Rõivase valitsusesse, tundus väga asjakohane ja oleks võinud tuua Eestile palju kasu. Kuid ainukese oma ameti sisu mõistva ministri sellel ametipostil võib leida eelmisest valitsuskoalitsioonist. Tema ametiaeg jäi paraku lühikeseks. Selle portfelli ümber toimuv tekitab paratamatult küsimuse, kas seda ministrit on Eestisse ikka nii väga vaja.

Oleme veendunud, et on vaja küll ja ei nõustu EKRE ettepanekuga, et minister võiks piirduda vaid väliskaubandusega ja IT pole vajalik. Tänaste probleemide põhjus pole ju selles, et ministrid ei saanud kahe teemaga korraga hakkama. Vaevalt et olukord oleks parem, kui neid teemasid oleks üks. Ja isegi kui neid üldse poleks või tegemist oleks näiteks astroloogia ministriga, siis tagantjärele vaadates poleks see kedagi päästnud.

IT-sektor on see, mis teeb Eestit maailmas palju suuremaks. Eestit tuntakse meie innovaatilise e-riigi ning edukate idufirmade pärast, aga tegemist on pigem mineviku saavutustega. Ei, meil ei ole vähem idufirmasid kui kümme aastat tagasi, kuid meie majanduskeskkond, mis kümme aastat tagasi oli vaieldamatult meie regiooni parim, jääb täna naabritele alla. See on selgelt IT- ja väliskaubandusministri valdkond, kuid viimased ministrid pole selle eest võidelnud. Täna ei jõua IT-minister seisukohta võtta isegi siis, kui majanduskeskkonda liberaliseeriva eelnõu algatab parlament (nt äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu).

E-riigi edetabelites oleme Euroopa Liidus juba kaheksandad. Jääme alla enda tippsaavutustele, ja esimesed neli riiki on meist väga kaugele ette läinud. Meil on terve rida probleeme, mis ei piirdu vananenud äriseadustikuga. Ebaõnnestunud e-riigi tarkvara neelab iga pisimuudatuse korral miljoneid ja konkreetsed seadusandlikud initsiatiivid (maksuvabastused, toetuste korda tegemine) jäävad tarkvaramuudatuste taha. Interneti kiiruste poolest jääme kindlalt alla juba ka Lätile ja Leedule. Meie e-hääletuse süsteem vajab versiooniuuendust ja kogu riigi tarkvara arenduse põhimõte vajab reformimist. Arengu kiirendamiseks peame muutma arendusmeetodit, avada andmed ja leida lahendus nii suurandmete kasutamisele kui ka tehisintellekti laialdasemale rakendamisele. Riik ei pea pakkuma kõiki vastuseid ja lahendusi, kuid riik peab pakkuma platvormi, mille kaudu innovaatilised ettevõtted ja entusiastid saavad luua uusi ja paremaid teenuseid ning muuta ühiskonda sidusamaks.

Kõik need murekohad vajavad lahendamist. EKRE-le jäi IT- ja väliskaubanduse portfell koalitsiooniläbirääkimiste tulemusel, keegi ei ole neile seda peale surunud. Lähtuda võiks siiski portfelli sisust ja eesmärkidest ning leida sellele ametikohale pädev inimene, mitte rääkida "IT fetišeerimise" juttu ja otsida põhjendusi, miks suvaline inimene tänavalt võiks selle ametiga hakkama saada. Ei või ja ei pea, aga see ei tähenda et ametinimetuse muutmisega läheb asi paremaks. Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Me usume, et EKRE juhid suudavad leida selle ühe, kes oskab, viitsib ja tahab Eesti IT- ja väliskaubanduse eest seista.