Keskkonda kuhjub endiselt suurel hulgal saasteaineid

Vaatamata sellele, et 2005. aastal keskkonnasurve osas suuri muutusi ei toimunud, näitab seniste trendide jätkumine seda, et keskkonda kuhjub endiselt suurel hulgal saasteaineid, teatas statistikaamet.

Positiivsetest keskkonnasurve trendidest väärib mainimist, et taastuvenergia tarbimine Eestis suureneb — 2005. aastal toodeti 11% tarbitud energiast taastuvatest energiaallikatest. Peamine taastuv energiaallikas oli puit.

Kuigi sõiduautode kasutamine kasvab jätkuvalt, on autod uuemad ja õhusaastet tekib mõnevõrra vähem. 2005. aastal võrreldes 2000. aastaga suurenes esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv ligi kaks korda ja mootorikütuse tarbimine kolmandiku võrra. Vaatamata autode arvu kasvule, ei ole toimunud õhusaastatuse suurenemist mobiilsetest saasteallikatest.

Ilma puhastamata läheb keskkonda heitvett vähem kui varasematel aastatel. 2005. aastal sattus keskkonda 1,9 miljonit kuupmeetrit puhastamata heitvett. Seoses suureneva heitvee kanaliseerimise ja puhastamisega on see näitaja võrreldes 2000. aastaga ligikaudu kolm korda väiksem.

Metsaraie oli 2005. aastal võrreldes 2000. aastaga 45% väiksem, sealjuures olid raiemahud erametsas 50% väiksemad.

Negatiivsetest keskkonnasurve trendidest tuleb välja tuua, et nii nagu ka varasematel aastatel lisandus 2005. aastal keskkonda ligikaudu 7 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, millest 94% pärines põlevkivi töötlemisest. Lisaks tekkis põlevkivi põletamisel 13,6 miljonit tonni süsihappegaasi ja 58 000 tonni vääveldioksiidi, kaevandustest pumbati välja ligi 223 miljonit kuupmeetrit põhjavett.

Põlevkivi kaevandamine moodustas 2005. aastal vaid 62% põlevkivi arengukavas planeeritud põlevkivi kaevandamismahust (aastani 2015 on kaevandamismahu ülempiir 20 miljonit tonni).

Olmejäätmete teke inimese kohta püsib alates 2000. aastast piiril 400 kg elaniku kohta aastas. Viimase viie aasta jooksul ei ole toimunud lähenemist Eesti keskkonnastrateegias aastani 2010 püstitatud eesmärgile stabiliseerida aastaks 2010 olmejäätmete teke 250–300 kilogrammini inimese kohta aastas.

Ehituses kasutatavate maavarade kaevandamine (liiv, savi, lubjakivi, dolokivi ja kruus) on 2000. aastaga võrreldes kahekordistunud ning ulatus mullu 6,2 miljoni tonnini.

Taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis samuti püsivalt kasvanud. 2005. aastal kasutati põllukultuuride töötlemisel 350 tonni taimekaitsevahendeid, mis on 2000. aastaga võrreldes 14% rohkem.