"Ekslik on Riigikontrolli väide, et põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas seatud eesmärke vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju ning suurendada kaevandamise ja kasutamise efektiivsust pole õnnestunud saavutada," pareerib keskkonnaministeerium pressiteates Riigikontrolli kriitikat.

"Siinkohal on oluline meelde tuletada, et enne 2008. aastat puudus põlevkivi kaevandamiseks igasugused piirangud. Kehtiva arengukavaga määrati maksimaalselt kaevandamiskoguseks 20 miljonit tonni aastas. Seega on saavutatud oluline eesmärk – on hakatud rohkem väärtustama riigile kuuluvat defitsiitset maavara. Kuna ettevõtetele on põlevkivi varu kättesaadavus piiratud, on see aidanud kaasa põlevkivist kui rahva rikkusest luua suuremat lisandväärtust," teatas ministeeerium pressiesindaja vahendusel.

Keskkonnaministeerium märgib, et toetub uue põlevkivi arengukava 2016-2030 koostamisel uuringutele ja ekspertarvamustele, mis võimaldavad hinnata nii praegu kui ka edaspidi kaevandatava põlevkivivaru kasutamisest põhjustatud keskkonnamõju loodusele, inimeste tervisele ja ühiskonnale tervikuna.

"Põlevkivi arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine. Uue põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise käigus arvestame olulisemate uuringutega, ekspertide soovitustega ja ka Riigikontrolli tähelepanekutega," seisab teates.

Olulisel kohal on ministeeriumi sõnul põlevkivisektori tervisemõjude ja vajalike leevendusmeetmete käsitlemine. Terviseameti abiga kaardistatakse põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivsed tervisemõjud ning mõjude vähendamiseks ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks.

Ministeerium märgib, et uue arengukava alusuuringus on antud ülevaade põlevkivi kaevandamisest, kasutamisest, ekspordist ja impordist ning kaevandamisjäätmete tekkest ajavahemikus 2007 - 2011. Lisaks on analüüsitud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise võimalikke tulevikustsenaariume, võrreldud ettevõtete soove riigi huvi ja võimalustega, antud ülevaade Eesti põlevkivimaardla perspektiivsetest aladest ja soovitusi põlevkivi kasutusega seotud indikaatorite ning parima võimaliku tehnika määratlemiseks. Samuti analüüsiti alusuuringus põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tingitud hüdrogeoloogilisi ning sotsiaalseid probleeme ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid põlevkivi sektorile.

Arengukava koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnatakse põlevkivi arengukava 2016-2030 elluviimisega kaasnevat kompleksset keskkonnamõju. Analüüsi tulemuste põhjal on juba tehtud ettepanekuid ja soovitusi õigusaktide muutmiseks ning Põlevkivi arengukava 2016-2030 koostamiseks.