Keskkonnaministeerium vastuseks EVEA radooniseaduse kriitikale: seadus paneb vastutuse töökeskkonna eest tööandjale

 (8)
Radoon.
Radoon.Foto: Keskkonnaministeerium

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) käivitatud kampaania #SMEtoo on avanud justkui Pandora laeka – väga paljud Eesti väikeettevõtjad on avaldanud oma markantsed ning kohati isegi uskumatud lood suhtlemisest riigi, ametnike ja suurte riigifirmadega.

Ühe näitena tõi EVEA välja ka nn radooni määruse, millisega riik EVEA kinnitusel püüab riik teenida raha akrediteeritud laborite omanikele ja ka riigiasutustele – ülikoolidele, terviseametile, kes omavad selliseid laboreid. „Mis aga suisa hull – radooni mõõtmise kohustus pannakse tööandjatele ehk ruumide rendilevõtjatele, mitte hoone omanikule, kelle kohustus see peaks olema,“ märkis EVEA.

Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et nad on EVEA etteheidetele juba suvel ka kirjalikult vastanud. MInisteeriumi vastust saab lugeda siit.

Järgneb Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runneli selgitus Ärilehele:

Radoon on lõhnatu ja värvitu looduslik radioaktiivne gaas, mille suur kontsentratsioon hoone siseõhus suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Õhu radoonisisalduse mõõtmine on seega vajalik inimeste tervise kaitseks.

Seotud lood:

Kohustus kehtestada töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase ja mõõta õhu kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel, tulenevad Euroopa Nõukogu põhiliste kiirgusohutusnõuete direktiivist.
Aasta lõpus võetakse vastu ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrus „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“. Sellega kehtestatakse ruumides, kus inimesed pidevalt viibivad, radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemeks 300 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3).

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb töökeskkonna riskianalüüsi korraldamise kohustuse just tööandjale. Sama seaduse kohaselt peab tööandja rakendama ka abinõusid füüsikalistest ohuteguritest, mille hulka kuulub ka radoonikiiritus, tuleneva terviseriski vältimiseks või selle võimalikult madalale tasemele viimiseks.
Kui hoone omanik radoonimõõtmisi läbi viinud ei ole, siis on nende korraldamine omaniku ja rentniku vahelise kokkuleppe küsimus. Nii on see ka siis, kui töökohal on vaja radoonitaseme alandamiseks teha ehitustöid.
Tööandjatele on mõõtmiste korraldamiseks antud üleminekuaeg aastani 2023.

Radooni määrusega kehtestatakse nõuded ka radoonimõõtjale. Nende eesmärk on korrastada radooni mõõtmise turgu.
Keskkonnaministeerium seisukohal, et direktiivi ülevõtmisele eelnes põhjalik analüüs, kaasatud olid avalikkus ja sihtrühmad. Radooni määruse väljatöötamisse olid lisaks riigiasutustele kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit ja radoonimõõtmistega tegelevad ettevõtted, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Personalijuhtimise Ühing ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda.