Keskkonnaminister: kõige rohkem saavad raha Ida-Viru ja Harjumaa
„Eurotoetuste väljamaksmine kulgeb tempokalt, hoolimata sellest, et keskkonnaprojektid on sageli keerulised ja vajavad põhjalikku ettevalmistamist.2012. ja 2013. aastal on kõige intensiivsem ehitus
käimas puhta joogiveeprojektidel. Siis hakkame lõpuks jõudma nii kaugele, et suured joogiveeprobleemid on lahendatud,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
„Puhta joogivee tagamisse jakanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisse
investeerime kokku 425 miljonit eurot. Samuti panustame tõsiselt sellesse, et meie looduskaitsealad oleksilusti hoitud ja külastajasõbralikud ning loodushariduse tase aina paraneks,“selgitas Pentus-Rosimannus.
Maakondade lõikes on tänase seisuga kõigerohkem raha suunatud Harjumaale, kokku 152 miljonit eurot. Käimas on 45 projekti, nende hulgas Kiili, Saku, Harku kui ka Maardu veemajandusseinvesteerimine ja Lahemaa rahvuspargi taristu korrastamine.
Teise suure osatoetustest, 124 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa, mille keskkonnakaitse ja taastamine vajab erilist tähelepanu. Üheks olulisemaks projektiks on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila sulgemine, mis vähendab õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.
Toetusraha jagub aga kõikidesse Eestimaakondadesse. Lääne-Virumaale on
hetkeseisuga plaanitud 50, Pärnumaale 44,Tartumaale 32 ja Järvamaale 29
miljonit eurot. Seal hulgas on Rakvere, Tapa,Pärnu, Sindi, Tartu, Elva
ja Türi veeprojektid, aga ka Tartu loodusmaja ehitus,lamminiitude
taastamine Alam-Pedjal ning Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse arendamine.
Äsja valmis eurorahade toel biojäätmetel põhinev koostootmisjaam Aravetel ning jõudis lõpule Vändra veevärgi ja kanalisatsioonirekonstrueerimine.
Jõgeva maakonna 17 miljonit on jagatud eelkõigesealsete veeprojektide
vahel, töös on aga näiteks ka Endla looduskaitsealataastamine.
Valgamaale on praegu eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas
kogumaakonda hõlmavale veemajandusprojektile. Järgmisel aastal valmib
aga ka Sangaste veskipaisu kalapääs.
Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavadkeskkonnavaldkonna edendamiseks 13
miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevustehulgas on Soomaa
rahvuspargis Raba tee rekonstrueerimine ning Õisu mõisapargitaastamine.
Raplamaa summas sisaldub kolm suurt projekti: Rapla, Järvakandi jaKohila
reoveekogumisalade ehitus; neist esimene on tänaseks edukalt lõpetatud.
Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja
külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe
paisjärvekorrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi
enam kui 8 miljonieest. Võrumaal on fookuses Võru valla ja linna
veemajandus, mille korrastaminevõtab endale lõviosa sealsest 9 miljonist
toetusrahast.
Läänemaal ja saartel tehakse paljulooduskaitse- ja hariduse vallas.
Näiteks on töös ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitatsioonikeskus Matsalus, Saaremaa Teadus- ja huvikoolikeskkonnahariduskeskus ja Palade loodushariduskeskuse arendamine. Läänemaaleläheb kokku pea 7, Saaremaale 6 ja Hiiumaale ligi üks miljon eurot keskkonnaraha.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavatetoetuste kasutamise
esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaidtegevusi
kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava.
Rakenduskavadest mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille toetusmaht on 1,5 miljardit eurot ning mille kaudu rahastatakse niikeskkonna- ja looduskaitse tegevusi kui ka regionaalset arengut, hariduse,tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist.
