Keskkonnaühendused laidavad Saaremaa silla plaani: tunnel on realistlikum

 (67)
Praegu on peamine ühendus mandri ja saarte vahel tagatud tänu parvlaevadele.
Praegu on peamine ühendus mandri ja saarte vahel tagatud tänu parvlaevadele.Foto: Irina Mägi

Eelmisel nädalal otsustas valitsus algatada riigi eriplaneeringu Saaremaa ja mandri püsiühenduse kavandamiseks. Keskkonnaühendused saatsid enne seda valitsusele kirja, kus palusid eriplaneeringut sellisel kujul mitte algatada, kuna tänaste teadmist juures on juba teada, et Saaremaa silla rajamisel oleks negatiivne mõju Väinamere linnu- ja loodusalale.

„Oleme teadlikud kavatsusest algatada riigi eriplaneering Suure väina püsiühenduse kavandamiseks ning tutvunud vastava Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja selle juurde kuuluvate materjalidega,” märkis Eesti Keskkonnaühenduste Koda 10. juunil valitsusele adresseeritud kirjas.

11 keskkonnaorganisatsiooni ühendav eestkosteorganisatsioon leidis, et riigi eriplaneeringu algatamine eelnõus pakutud kujul on ebasobiv, tulenevalt püsiühenduse silla-variandi negatiivsest mõjust Väinamere linnu- ja loodusalale, millele on koda viidanud ka oma aprillikuises ja juuni alguses saadetud kirjades rahandusministeeriumile.

„Puudub põhjus kahelda varasemate hindamiste lõppjäreldustes, mille kohaselt silla negatiivne mõju on suurem kui alternatiivsetel ühendusviisidel,” märkis keskkonnaühenduste koda.

Organisatsioon viitas ministeeriumi seisukohale kaaluda sillaehitust asjaoluga, et maakonnaplaneeringutes on näidatud ka perspektiivsete sildade maismaaotste trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv, siis ütlesid keskkonnaühendused oma seisukoha kaitseks, et neis planeeringutes ei ole otsustatud, et sillaehitust tuleb käsitleda sobiva alternatiivina.

Seotud lood:

„Vastupidi, Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusuuringutes on jõutud järeldusele, et tunnel on realistlikum ja eelistatavam variant, millele juhtisime tähelepanu juba oma eelmises kirjas. Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kohaselt saab Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust kahjustavat tegevust lubada vaid alternatiivide puudumisel,” märkis ühendus. Koja sõnul välistab see silla rajamise, kuivõrd alternatiivid sellele on olemas tunneli ning praamiliikluse näol.

„Riigi eriplaneeringus on mõttetu kaaluda alternatiive, mille elluviimine tulevikus ei ole võimalik,” leidsid keskkonnaorganisatsioonid, kelle sõnul on see piisav põhjus, miks mitte algatada sellisel kujul eriplaneeringut Suure väina püsiühenduse loomiseks.

„Euroopa Liidu ja Eesti õigusest on ka ilmne, et vähemalt Natura võrgustiku alade osas on loodusliku mitmekesisuse säilimine ülekaalukas avalik huvi. Sillaalternatiivil on igal juhul oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale,” ütles keskkonnaühenduste koda, rõhutades, et soovitab keelduda eriplaneeringut välja pakutud kujul algatamast.

Vaatamata keskkonnaühenduste ettepanekule otsustas valitsus siiski möödunud nädalal algatada riigi eriplaneeringu Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Ettepaneku selleks tegi riigihalduse minister Jaak Aab, kes põhjendas sammu sellega, et see võimaldab välja selgitada, millised mõjud püsiühendusega kaasneksid ning kas nendest tulenevalt oleks mõistlikum rajada mandri ja Muhumaa vahele silda või tunnelit.

„Eriplaneeringu protsessi käigus saame vastuse küsimusele, kas ja millises asukohas see on võimalik. Eriplaneeringu käigus uurime põhjalikult kõiki võimalikke kaasnevaid mõjusid, et leida püsiühenduseks parim lahendus silla või tunneli kujul,” märkis Aab ERR-ile. Samas tõdes ta, et kui Lääneranna vald eelistab püsiühendusena silda, oleks keskkonnaühenduste hinnangul juba praeguse teadmiste põhjal silla rajamine välistatud.

Keskkonnaühenduste koja 10. juuni seisukohta toetasid kõik 11 keskkonnaorganisatsiooni, kes kuuluvad koja liikmete hulka. Need on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), Läänerannik
Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Balti Keskkonnafoorum MTÜ ja Keskkonnaõiguse Keskus.