Keskkonnaühenduste avalik pöördumine: miljarditehasega kaasneb viis suurt ohtu keskkonnale

 (21)
Protestiaktsioon tselluloositehase rajamise vastu
Protestiaktsioon tselluloositehase rajamise vastuFoto: Anni Õnneleid

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis täna rahandusministeeriumile avaliku pöördumise, kus juhitakse tähelepanu puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevatele ohtudele.

"Seoses Emajõe ja Tartu lähistele planeeritava suure puidurafineerimistehasega seisab Eesti ühiskonnal lähiaastatel ees oluline otsus – tuleb selgitada võimalikult täpselt, millised mõjud kaasnevad tehase ehitamisega loodusele ja elukeskkonnale, ning otsustada, kas need kaaluksid üles potentsiaalse kasu riigi majandusele," kirjutatakse avalikus pöördumises.

EKO toob välja viis olulisemat tehase rajamisega seotud ohtu, mille realiseerumise tõenäosus on suur:

Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb olemasolevale halvale tasemele
või halveneb veelgi

Praegu on nii Emajõe kui ka Peipsi järve ökoloogiline seisund “halb,” kusjuures veekogude seisundit hinnatakse skaalal väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Ei ole piisav, kui saab öelda, et tehase
rajamise järel Emajõe ja Peipsi seisund ei halvene. Eestil on soov ja kohustus seisundit oluliselt parandada ning tehasega kaasnevat täiendavat veereostust tuleb kindlasti vältida. Selleks tuleb rajada suletud veekasutusega süsteem või puhastada heitvesi sisse võetava jõeveega samale tasemele.

Eesti metsade olukord halveneb veelgi

Eesti metsandus on paraku seisus, kus nii suure uue puidutarbija turule tulek survestab metsaressurssi veelgi. Metsanduse arengukava ja metsaseadus küll deklareerivad säästvat metsandust, ent tegelikkuses seda ei taga. Riik ei tea, kui suur on raiemaht jooksval aastal ega ole
jätnud endale ühtki reaalset hooba raiemahu piiramiseks. Riigil pole head ülevaadet metsaelustiku käekäigust. Enne järgmisi suuri investeeringuid metsasektorisse tuleks muuta säästev metsandus Eestis reaalsuseks ning tagada see ka poliitikadokumentide ja seadustega.

Seotud lood:

Tehase puiduvarumispoliitika pole vastutustundlik

Tänapäevasel ja keskkonnasõbralikul puidutööstusel peaks olema selge keskkonnapoliitika, sh varutav puit säästva metsanduse FSC sertifikaadiga. Arendajad ei ole soovinud sertifitseeritud puidu kasutamisega end piirata ning liigset raiesurvet Eesti metsadele
pareeritakse väitega, et vajaduse korral imporditakse tehasele tarvilik puit suures mahus naaberriikidest, näiteks Lätist. Ent ka Läti seisab vastamisi sarnaste probleemidaga nagu Eesti – ka nende metsad on tugeva raiesurve all, mis mõjutab metsade elustikku. Puiduvarumine peab olema vastutustundlik ühtviisi nii kohaliku kui ka imporditud puidu osas.

Eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang ei anna adekvaatseid tulemusi

Tavapäraselt selgub mõjude hindaja riigihankel vähempakkumise teel. Seega äärmiselt kaaluka töö tegijaks saab kõige odavama pakkumise tegija, mis ei anna kindlust mõjude hinnangu kvaliteedi suhtes. Sellise mastaabiga puidutööstuse rajamise mõju väljaselgitamine nõuab
mõju hindamisest laiemaid uuringuid. Nende hulka peaksid kuuluma metsaressursi uuring ning tehase mõju uuring metsade elurikkusele erinevate raiestsenaariumite korral.

Tehase tegevusega seotud keskkonnanõuete ja regulatsioonide leevendamine tulevikus

EKOt teeb ettevaatlikuks riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid keskkonna arvelt, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Põlevkivi- ja turbasektori maksuleevendus, Saaremaa süvasadama kasutamine kaubasadamana ning mitmed negatiivse mõjuga metsaseaduse muudatused metsatööstuse huvides on viimasest kümnendist vaid mõned näited sellest tendentsist.

"EKO leiab, et eelmainitud ning veel keskkonnamõju hindamise protsessi käigus välja selgitatavaid ohte ning võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ei tohi ignoreerida ning nende ärahoidmiseks on tarvis nii riigi kui ka tehase arendajate täiendavaid selgeid tegevusi ning koostööd, mis ohud välistaksid. Vaid nii tuleb kõne alla puidurafineerimistehase rajamine ilma keskkonda ohvriks toomata," seisab pöördumises.